11. jaanuar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ainulaadse toote Jrebel (varem kandis nime Javarebel) ühe autori, Zeroturnaroundi arendusjuhi Toomas Römeri hinnangul on toote potentsiaalsete kasutajate hulk kokku 6-7 miljonit ehk just nii palju on maailmas programmeerijaid, kellel sellest vahendist kasu on.

Jrebel on Java programmeerimisplatvorm, mille kasutamine võimaldab ühe programmeerija puhul hoida päevas kokku tööaega pool tundi ja aastas 2-3 nädalat. "Kui arvestada, et programmeerija töötund maksab maailmas keskmiselt 50 dollarit ja suurtes firmades on tööl sadu programmeerijaid, siis on tööaja kokkuhoiu pealt saadav rahaline võit muljetavaldav," lisas Römer.

Klientideks mitmed tuntud suurettevõtted

Zeroturnaroundi juhatuse liikme Ivo Mägi andmeil annab poole käibest USA turg ja 35-40 protsenti Lääne-Euroopa turg. "Need protsendid peegeldavad tegelikult väga hästi maailma tarkvaraturgu," lausus Mägi. "Näiteks meie toodet kasutatakse väga palju Hiinas, Indias ja Venemaal, kuid millegipärast ei kipu nad seda meilt ostma."

Mägi täpsustas, et kokku on neil tuhandeid kliente, kelle hulgas on näiteks sellised suurfirmad nagu JP Morgan, Nokia, Nordea, Roche. Eestisse on firma müünud vaid üksikud tooted. Zeroturnaroundi põhitoote hind on 149 dollarit ühe programmeerija kohta aastas.

Rahvusvahelisele turule jõudmist toetas EAS

Mägi ei salanud, et Jrebeli müük läheb tõusvas joones ning et kokku on toodet müüdud rohkem kui viie miljoni krooni eest. Mägi lisas, et läinud aasta viimases kvartalis jõudis ettevõte juba jooksvasse kasumisse.

"Meietaolised start-up-firmad Räniorus põletavad tavaliselt esimesed kolm aastat vaid raha ja meie investeeringutega samas summas, kuid dollarites," muigas Mägi.

AS Webmedia investeeris 2007. aastal Jrebeli väljatöötamiseks umbes 3 miljonit krooni.

Aasta hiljem lisandus sellele 3,7 miljoni kroonine rahvusvahelisele turule mineku projekt, millest 40 protsenti kattis EASi eksporditurundustoetus.

Et tõsta motivatsiooni ja selgemalt fokusseerida, eraldus OÜ Zeroturnaround eelmise aasta suvel ASist Webmedia. Kõik arendusega tegelevad mehed on lõpetanud erinevatel aastatel Tartu Ülikoolis informaatika eriala, kusjuures Jevgeni Kabanov jätkab õpinguid doktorantuuris ja Römer magistrantuuris.

Uue ettevõtte omanikeringis kuulub põhiomanikule Webmedia 47,5 protsenti aktsiakapitalist, ülejäänud aktsiate omanikeks on ettevõtte viis töötajat, kelle hulgas on ka müügijuht, kanadalane David Booth.

Tänavu kavas letile tuua veel mitu uut lahendust

"Tutvusime Boothiga ühel messil," meenutas Römer kanadalase palkamise lugu. "Kuna Booth oli pikka aega töötanud Venemaal asutatud ja Prahas peakontorit omavas tarkvaraettevõttes JetBrains, otsis ta vaheldust." Peamiselt Prahas elav Booth tegeleb Jrebeli müügivõrguga, näiteks on ta leidnud edasimüüja, kelle kaudu käib kogu müük USA turule.

"Jrebel on esimene tõeline õnnestumine meie tooteportfellis ning edasine töö keskendub praeguse lipulaeva müügivõrkude väljaehitamisele ning turundusele," kommenteeris Ivo Mägi ettevõtte arenguplaane. "Paralleelselt käib töö uute tooteliinide prototüüpimise ja katsetamisega. Sellel aastal loodame turule tulla vähemalt kahe uue lahendusega."

Kommentaar

Taavi KotkaASi Webmedia juhatuse esimees

Zeroturnaroundi meestel on iseseisvana rohkem motivatsiooni uusi tooteid arendada ja oma äri edendada. Kuigi Jrebeli tootmine on Webmedia põhiärist eraldunud, oleme me jätkuvalt toote käekäigust vägagi huvitatud. Seda peegeldab kas või meie kui strateegilise investori osaluse suurus. Samuti oleme neile alati jõu ja nõuga abiks olnud, näiteks oleme nende uutele tootelahendustele esimene testimisplatvorm.

Webmedias on palju tooteid ja andekaid inimesi ning asjade loogiline käik on see, et kui mingi äri kasvab piisavalt küpseks, siis iseseisvutakse. Nii on näiteks juhtunud ka meie personali- ja ajajuhtimise tarkvara tegijatega.

mis on mis

Jrebel

-Java-keskkonnas programmeerijate aega säästev programmeerimisplatvorm.-Lühendab deploy'd ehk protsessi, mille jooksul töötleb arvuti programmeerija kirjutatud koodid n-ö nähtavaks. Keerukamate projekti puhul võib deploy ehk sisuliselt tööpaus kesta kuni 15 minutit.-Annab ajalist kokkuhoidu programmeerija kohta umbes pool tundi päevas.-Müügil alates 2008. aasta algusest.-Maksab 149 dollarit programmeerija kohta aastas.-Kaitstud alates 2007. aastast patendiga USAs ja Euroopas.-Võitis 2009. aasta märtsis tarkvaramaailma Oscariks peetava Jolti auhinna utiliitide kategoorias.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb