8. märts 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tulevikukindel vaid iga neljas müüdav teler

Vaid veerand täna müüdavatest teleritest on tulevikukindlad ehk varustatud vajalike liideste ja tehnoloogiatega selleks, et ka aastate pärast see muretult teiste seadmetega ühilduks.

Arvutiklubi Kiip läbiviidud poeuuringust selgus, et vaid veerand müügisaalides väljasolevatest teleritest toetab DLNA-standardit, millest on lähiaastail saamas peamine tehnoloogia videopildi, heli ja fotode vahendamisel eri seadmete vahel. Teiseks ei toeta ka paljud DLNA logoga varustatud televiisorid uut tehnoloogiat piisavalt heal tasemel.

"Meie soov on tulevikutrendidele tähelepanu pöörata, et inimesed ei ostaks täna endale 10-20 000krooniseid ilma DLNA toeta telereid, mis on juba aasta või paari pärast tehnoloogiliselt vananenud," selgitas klubi juhtiv tehnoloogiaajakirjanik Ando Urbas. "Kui neli-viis aastat tagasi oli trend kõik kodus arvutiga ühendada, siis nüüd on olukord vastupidine – koduseadmed on saanud piisavalt targaks, et omavahel otse suhelda," lisas ta.

Urbase sõnul on oht vana tehnikat osta suur, sest keskmine teleriostja ei oska hinnata muud kui ekraanisuurust ja värve. "Teiseks teevad poed lausreklaami ning allahindlusi sageli iganenud laojääkidele, millest on neil vaja lihtsalt lahti saada," rääkis ta. "Uue tehnoloogiaga varustatud telerid ei ole sageli üldsegi kallimad, tuleb vaid osata küsida," kinnitas Urbas.

Tema sõnul võib eeldada, et just DLNA-standardi vahendusel hakkavad mõne aasta pärast suhtlema omavahel kõik kodused seadmed, mis oskavad kas näidata või salvestada videopilti, fotosid või muusikat. DLNA arendusgruppi kuuluvad kõik juhtivad koduelektroonika toojad nagu Sony, Philips, LG, Samsung, Panasonic jt.

Televiisorite ühilduvust teiste koduseadmetega hindamise aluseks võttes valis arvutiklubi Kiip parimaks Eestis müügil olevaks teleriks Samsungi 7. seeria telerid, teiseks jäi Philipsi 8000 seeria teler.

Hindamisel kasutati DLNA toega serverit, kuhu oli salvestatud hulk erinevas vormingud videofaile, muusikat ja eri suuruses fotosid. Ühendades kordamööda eri telerid serveriga selgus, kui hästi või halvasti üks või teine nendest serveris peituvate meediafailidega toime tuli.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755