21. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse vastane konventsioon ainus rahvusvaheline juriidiliselt siduv kokkulepe, mille eesmärk on aidata tugevdada üleilmset küberjulgeolekut. „Projekti eesmärk on tutvustada Euroopa Nõukogu Küberkuritegevuse vastast konventsiooni, toetada riike sellega ühinemisel ning abistada neid seadusandluses vajalike muudatuste tegemisel, samuti toetada konventsiooni põhimõtete üleilmset levikut,” sõnas välisminister Paet.

Paeti sõnul on küberkuritegevuse vastane võitlus Eesti jaoks prioriteetne valdkond. „Seda projekti toetades panustame otseselt Euroopa Nõukogu konventsioonis sisalduvate printsiipide levikusse maailmas,” sõnas välisminister Paet. „Samuti oleme aktiivselt kutsunud üles riike küberkuritegevuse vastase konventsiooniga ühinema ning võtma seda aluseks oma seadusandluses,” lisas ta.

Eesti oli 2004. aastal jõustunud Euroopa Nõukogu Küberkuritegevuse vastase konventsiooni ja selle lisaprotokolli väljatöötamist algatanud riikide hulgas. Tänaseks on konventsiooni allkirjastanud 46 riiki ja 25 riiki nendest on konventsiooni ka ratifitseerinud.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb