25. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti on 2009-2010 kõvasti positsiooni kaotanud, kuid siiski peajagu üle teistest uutest Euroopa Liidu liikmesriikidest. Selles arvestuses Eestile järgnev Sloveenia on alles 31. kohal, Leedu 41. ja Läti 52. kohal. 

 Kriisijärgses maailmas on IT liidriks tõusnud Rootsi Singapuri ja Taani ees, USA langes viiendaks ning Soome on teist aastat järjest 6ndal positsioonil. Ühed suuremad arenguhüppe tegijad on Hiina ja India, kes on tõusnud 9-10 koha võrra, kuid on Eestist hetkel veel tagapool. IT-edetabeli liidritele on omane tasakaalustatus kõigi kolme IT-põhist arengut tagava teguri osas, milleks on IT-d soosiva keskkonna olemasolu; riigiasutuste, ettevõtete ja indiviidide valmisolek IT-d kasutada; ja reaalne IT kasutamine.    Eestil on nimetatud kolme teguri lõikes enim mahajäämust IT kasutamises ettevõtete poolt (40. koht). IT-d soosiva keskkonna osas on Eesti nõrkusteks klasterite arengutase (77. koht), teadlaste ja inseneride arv (67. koht) ning hariduskulutused (51. koht).

Üksikute näitajate lõikes on Eesti jätkuvalt maailma esirinnas digitaalsete sisuteenuste kättesaadavusega (1. koht), IT alase seadusandlusega (3.koht ) ja IT-ga valitsusasutustes (3.koht). 

 Eesti tagasimineku on põhjustanud mõnede seni Eesti trumpideks olnud mõõdikute nagu  interneti leviku, mobiilside hinna ja kasutajate arvu ning avaliku sektori interneti teenuste muutumine normiks. Eristumise jaoks vaja rohkemat kui infrastruktuur ja passiivne valmisolek IT-d kasutada. Lisaks on toimunud muudatusi uuringu metoodikas, millel on Eesti positsioonile olnud negatiivne mõju: lisandunud on loovtööstuse ekspordi mõõdik, milles Eesti on 56. kohal, kõrgtehnoloogia ekspordis oleme 29ndal ning patentide arvult 41. positsioonil. Mitmete Eesti IT uuringute autori Marek Tiitsi sõnul on mõned raportis välja toodud Eesti IT nõrkused juba muutumas krooniliseks. “Peamine tegur, mis ei lase Eestil IT potentsiaali täiel määral ära kasutada, on kvalifitseeritud IT spetsialistide puudus ning see trend on hetkel süvenev. IT nutikamat kasutamist ja eksporti takistab samuti IT ja ärijuhtimise lõimumise madal tase. Samas võiks  IT ja äripoole omavaheline parem koostöö ettevõtteid efektiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks muuta ning aitaks nii kogu majandust kiiremini uuele kasvule.” Eesti Infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniettevõtete Liidu presidendi Taavi Kotka sõnul on Eesti info- ja telekommunikatsiooni sektor läbi aegade keskendunud peamiselt ainult siseturule. “Suurem fookus ekspordile ja selleks vajalike tugitegevuste, sh hariduse pidev arendamine tõstab meid oluliselt ka selles edetabelis,” kommenteeris Taavi Kotka.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb