Domeenivaidlusi asub lahendama vahekohus

Kui praegu lahendatakse domeenivaidlusi kokkuleppe või kohtumenetluse läbi, siis 1. maist 2010 muutuvate domeenide registreerimise reeglistiku kohaselt astub ellu vahekohus, mis lubab kiiremaid ja lihtsama menetlusega lahendusi.

Advokaadibüroo Sorainen patendivoliniku Indrek Eelmets usub, et uus kord toob rohkem domeenivaidlusi ning uus vahekohus pakub nende lahendamiseks kiiremat otsust vähendades sellega ühtlasi kohtute töökoormust.

„Vahekohtu reglement on praegu väljatöötamisel ning selle põhimõte on lahendada peale uute reeglite tulemist rohkeid vaidlusi,“ selgitas ta eile toimunud Äripäeva seminaril „Muudatused domeenide registreerimise korras“.

Miks üldse tekivad domeenivaidlused? Peamised põhjused on Eelmetsa sõnul cybersquatting ehk pahauskne registreerimine eesmärgiga teenida tulu õiguste omaja arvelt ning typosquatting, kus registreeritakse domeeninimele väga sarnaseid domeene, nagu näiteks swedBank.ee või swedPank.ee. Samuti võib tema sõnul esineda ka olukordi, kus erinevate isikute õigused kattuvad.

Eelmets juhtis tähelepanu asjaolule, et vahkohus ei hakka otsustama, kas domeen rikub vaidlustaja õigusi, vaid vahekohtu reeglite eesmärk on kõrvaldada pahatahtlik tegevus. Sarnaselt kohtumenetlusele toimub vahekohtus poolte ärakuulamine, menetluse ajal kehtib domeeni loovutuse keeld, otsused viiakse täide kiirelt, kuid tasub ka teada, et vahekohus ei välista otseselt kohtumenetlust.

Eelmetsa sõnul võib vahekohus domeeni kasutamise õiguse tühistada, kui see on identne või äravahetamiseni sarnane tähisega, mis kuulub vaidlustajale. Patendivoliniku nõuanne ettevõtjatele oli kasutada alati ühte ja sama ärinime nii Eestis kui välispartneritega suheldes, kuna see konkretiseerib asju ning aitab vaidluste võimalust kahandada.

Domeeni kasutamise õiguse tühistamise aluseks võib olla ka see, kui domeeni registreerijal puudub õigus või õigustatud huvi sellele domeeninimele või kui domeeninimi on registreeritud, kuid .com ja/või .eu lõpuga domeeni kasutatakse pahauskselt.

Millal on teil õigustatud huvi domeeninimele olemas? Eelmets loetles kolm olukorda ning rõhutas, et nende näol on tegemist põhilistega, kuid neid võib esineda teisigi:

• enne vaidlust on registreerija kasutanud domeeninime või domeeninimele vastavat nime seoses kaupade või teenuste pakkumisega või on teinud selleks tõendatavaid ettevalmistusi.
• registreerija on olnud kõnealuse domeeninime järgi üldiselt tuntud, isegi juhul, kui tal ei ole vastavale tähisele õiguskaitset.
• registreerija kasutab domeeninime seaduslikult ja mittetulunduslikul eesmärgil ning ausalt, kavatsuseta eksitada kliente või kahjustada nime mainet, millele on vaidlustajal õigus.

Vahekohtu kaudu võib küsida ka domeeni registreerimisega seotud kulude hüvitamist, kuid sel juhul peab olema tegemist ainult registreerimisega seotud otseste kuludega, mis tuleb ka ära tõendada.

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Derivco is looking for a QA SPECIALIST

Derivco Estonia OÜ

15. september 2017

Derivco is looking for a SENIOR JAVASCRIPT DEVELOPER

Derivco Estonia OÜ

15. september 2017

Derivco is looking for a POKER INTEGRITY SPECIALIST

Derivco Estonia OÜ

15. september 2017

Käsi­raamatud