12. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Ma ei kahtle, et Business Software Alliance on oma uuringus statistika õigesti arvutanud,“ kommenteeris Laid ja lisas, „kuid ma arvan, et turg tervikuna on liikumas pigem vabavaraliste lahenduste poole. Üha rohkem rakendusi, mis teevad meie elu lihtsamaks on kättesaadaval nii, et litsentsi tasu maksta ei tule.“

„Ma ei kiida piraattarkvara kasutamist heaks, kuid ma arvan, et see probleem sellisel kujul on pigem vähenemas, kuna asja olemus muutub ja enamus tarkvara hakkab vabavaraliselt kättesaadav olema,“ sõnas Laid.

Business Software Alliance uuringus tuuakse välja, et riigil jääb piraattarkvara tõttu saamata ligi 250 miljoni krooni eest makse. Väidetavalt on see raha, mida saaks kasutada elukeskkonna parandamiseks, eriti praegustes keerulistes majandustingimustes.

„Kui uuringus räägitakse eratarbijate käitumisest, ma seda ohtu küll ei näe, et meil jääb mõne välismaise firma litsents müümata ja selle kaudu mõni oluline töökoht loomata,“ kommenteeris Laid.

Laid pole veendunud, et 50%line piraattarkavara kasutamine on Eestis tingitud majanduslangusest. „Need, kes on maksnud tarkvara eest nagu Elion ja omavad seda legaalselt, teevad seda endiselt. Selle koha pealt on tarkvarafirmad ise üsna kiired ja korrektsed jälgima ning kontrollima, et keegi ei jätaks kauba eest tasumata. Siin ma otsest seost ei näe,“ lisas ta.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb