28. mai 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Volta pöördub näoga filmitööstuse poole

3D-kaamera loojatena tuntuks saanud meestel on käsil uus projekt, millega plaanitakse minna valgustama filmitööstust.

Valgustama just selles mõttes, et peaks praeguseid HMI (elavhõbehaliidil põhinevaid) lampe hakkaksid asendama võimsamad, odavamad ja säästlikumad LED-valgustid.

"Tuua välja toode, mis asendaks praegust HMI-valgustit - see vallandaks revolutsiooni ning muudaks filmide tegemise odavamaks," rääkis 3D-kaamera üks looja Kaur Kallas.Kallase sõnul plaanitakse järgmise paari aastaga EASi toetuse abil investeerida 20 miljonit krooni, et välja arendada tehnoloogiliselt täiuslik LED-valgusti prototüüp ja siis seda tootma hakata.

Tootma plaanitakse hakata siinsamas Tallinnas asuvas Volta tehases. "Tootmine jääb kindlasti Eestisse, sest äristruktuur, kus suurem osa tootmisest asub Hiinas, ei ole jätkusuutlik," rääkis Volta tehnikadirektor Madis Reivik.

"Turg on õhuke ja me ei müü oma tooteid lõpptarbijale, vaid filmitööstusele ja nemad peavad Euroopa Liidu toodangut kvaliteetsemaks," lisas Kallas.

Tasub ära juba paari võtteperioodiga

Ühe valgusti hind võiks tulevikus olla alla 1000 euro, mis on praegu kasutatavast valgustusest 30% soodsam. "Tasuvusaeg on sellel tehnoloogial absurdselt lühike ehk mõne võtteperioodiga tasuks investeering juba ära," rääkis Reivik.

Miks peaks eestlaste LED parem olema kui praegu kasutatav valgustus? "Kogu võtteplatsi kulu valgustusele ja transpordile väheneks tunduvalt," selgitas Reivik.

Kui praegu on vaja vähemalt kaubabussi, et transportida võtteplatsile vaid valgustuse jaoks vaja minevaid elektrijuhtmeid, siis tulevikus võiks tema sõnul LED-valgustite väiksemate gabariitide ja võimsama valguse tõttu kogu võtteplatsi valgustus ära mahtuda sõiduautosse.

Aastakäibeks oodatakse tulevikus kuni 100 miljonit

Koostöö Voltaga oli Kallase sõnul soodsaim ning samas ka loogiline lahendus, kuna Baltimaades on tehas ainuke, kellel on LEDdega töötamise kogemus. Reivik lubas, et Volta suudab LED-valgusteid toota 100-1000 tükki päevas, vastavalt sellele, kuidas nõudlust on. "Selleks plaanib Volta laiendada ka tootmisbaasi 5-10 miljoni krooni eest," lisas ta.

LED-valgusti võiks Kallase sõnul tootmisesse jõudmise järel ettevõtmise kasumisse viia 3,5 aastaga ning 10 aastaga loodetakse käibes jõuda 0,8%ni kogu filmivalgustite turust. "Reaalne käive võiks olla 50-100 miljonit krooni aastas," lisas Reivik.

LEDde promomist plaanitakse alustada Ida-Euroopast ja Aasiast, kus filmide eelarve on väiksem ja kulud valgustusele moodustavad eelarvest suurema osa.

"Kui meid seal hästi vastu võetakse, tuleb ka Ameerika järele, sest seal ollakse lihtsalt uute asjade proovimisel vähem riskialtid," põhjendas Kallas. Tema sõnul on varajast prototüüpi tutvustatud ka Poolas filmitehnikat rentivatele firmadele, kel on uue toote vastu suur huvi.

Kommentaarid

Raivo Lugima, Filmimees OÜ suuromanik ja juht

Kui tehnoloogia areneb ja suudetakse luua ja asendada järjest energiasäästlikumaid meetodeid, siis kindlasti oleks turgu. LED-valgusti peab lihtsalt suutma konkureerida oma omaduste poolest. Kui ta teeb sama töö ära kolm või kuus korda väiksema energiaga, siis jumal hoidku... Oleksin nõus ka ise neid testima. Me oleme kasutanud LED väikseid kaamera akulampe ja need on end küll õigustanud, aga suuri ma ei ole kohanud.

Hendrik Saks, valgusmeister

Põhimõtteliselt vajab filmitööstus uuendusi küll, aga ega neid uuendusi väga kergelt ei toetata.

Kui võtta suured prožektorid, siis LEDga ei tee nii võimast valgust. Vahel on vaja ühte valgusallikat, mis valgustaks nagu Kuu, aga mida tuhmim on valgusallikas, seda teravam on vari. LEDga on üks suur pind, see annab sellist pehmet valgust ja vari tuleb mahedam. Eks sel LED-l ole tulevikku küll, aga et see vahetaks prožektorid välja, seda kindlasti mitte.

TASUB TEADA

LED-valgusti eelised HMI ees

• ei vaja tööstusvoolu, on energiasäästlik

• eluiga pea igavene, kulud valgustusele langevad tunduvalt

• valgusti juhtplokk ei tekita heli

• valgusspekter on parem

• vette kukkudes ei põhjusta katastroofilisi tagajärgi, võrreldes HMI-valgustitega

• saab kombineerida tavalise valgustiga

• saab ehitada väiksemaid, aga võimsamalt valgustavaid paneele

• hoolduskulud on peaaegu olematud

 

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755