Digipööre ajas telefonid punaseks

Analoogtelevisiooni saatjate väljalülitamine küll suurendas digilevi abitelefonile 17101 tulnud kõnede arvu, kuid digilevi valituskomisjoni hinnangul möödus digipööre ise ilma suuremate probleemideta.

Digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli sõnul näitas digilevi abitelefonile tulnud kõnede arv juba pikalt aeglast tõusutrendi vastavalt sellele, mida lähemale üleminek jõudis. „Kui juunis oli helistajad päevas keskmiselt 100-150, siis eilse päevaga tuli abitelefonile ühtekokku 1500 kõnet,“ ütles Pihel. „Eilne kõnede arv kinnitab varasemat hinnangut, et 1. juuliks oli 570 000st Eesti teleperekonnast digipöördeks valmis ligi 553 000 kodu ning vana analoogtelevisiooni võttis tavalise katuseantenni kaudu vastu vaid 3% peredest. Kuid nii nagu teistes enne meid digilevile üle läinud riikides, jättis ka Eestis osa vana analoog-tv vaatajaid digiboksi või digiteleri soetamise täiesti viimasele minutile.“

Digilevi valitsuskomisjoni juht rääkis, et eilse päevaga muutus oluliselt abitelefonile tulnud kõnede sisu. „Varem uuriti meilt digibokside ja digitelerite seadistamise ning antennide ja kaablite paigaldamise tehnilisi peensusi,“ kirjeldas ta. Eile puudutas aga enamik murekõnesid väga üldisi digipöördega seotud küsimusi: miks teleris enam pilti pole, kas ma pean nüüd tõesti digiboksi muretsema ning kust neid seadmeid soetada saab.

Abitelefoni 17101 meeskond oli kasvava kõnekoormusega arvestanud, kuid vaatamata suuremale vastajate arvule võivad ootejärjekorrad olla tavapärasest pikemad. Valitsuskomisjon palub helistajatel varuda kannatust.

Siiski oli ka eile neid, kes kurtsid leviprobleemide üle. „Ka siis, kui digiboks kuvab teleriekraanile teksti „halb levi“ või "signaal puudub", peitub põhjus enamasti vähevõimekas või valet tüüpi antennis, vanas kaablis või viletsates pistikutes, mistõttu piisava tugevusega signaal ei jõua digiboksi,“ võttis Jüri Pihel kokku eile e-posti aadressile digilevi@mkm.ee saabunud kirjad. „Sama kehtib ka siis, kui telepilt katkeb või jääb seisma või ekraan muutub aeg-ajalt ruuduliseks või päris mustaks. Kui vastuvõtukoht ei jää just telesaatjate leviala piirile, soovitame esimese asjana üle vaadata vastuvõtusüsteem või muuta antenni suunda või kõrgust. Digilevi signaali vastuvõtutingimuste lihtsustamine jätkub ka pärast analoogtelevisiooni saatjate väljalülitamist, kuid ainuüksi sellele lootma jääda ei tasu.“

Alates 1. juulist näeb teleprogramme tavaantenni kaudu ainult digitaalsena. Kõik need, kes võtsid telepilti vastu tavaantenniga ning nägid seni vaid kolme Eesti telekanalit, peavad nüüd endale soetama digiboksi või soovi korral uue digiteleri. Tasuta Eesti telekanalite (ETV, Kanal 2, TV3, ETV2, Kanal 11) digitaalseks vastuvõtuks ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga. Kui soovitakse lisaks vaadata rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid, võib liituda sama katuseantenni kaudu vastuvõetava tasulise digilevi paketi või mõne kaabel- või satelliittelevisiooni teenusega. Juba varem mõne teenusepakkujaga liitunud televaatajaid Eesti üleminek digilevile tehnilises mõttes ei puuduta.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

DataCatering otsib MAJANDUSTARKVARA VANEMARENDAJAT

TALENTOR ESTONIA / In Re OÜ

06. detsember 2017

IT Koolitus otsib KOOLITAJAT

IT Koolituskeskuse OÜ

10. detsember 2017

Arvamused

Teabevara