6. juuli 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Läbi Zone tehti ligi 900 korrektset taotlust, mis said esimesel võimalusel EIS-i saadetud,“ kommenteeris domeenireformi esimesi minuteid Zone.ee tegevjuht Martti Varik. „Olime pea terve kollektiiviga ühe arvuti taga ning jälgisime põnevusega infovoogu meie ja EIS-i vahel. Kuna paralleelselt meiega võtsid osad registripidajad samuti eeltaotluseid vastu ja EIS-is kehtib reegel „kes ees, see mees“, siis ootasime huviga, kelle taotlused esimestena läbi lähevad. Suur heameel ja kergendus oli protsessi lõppedes tõdeda, et pea sada protsenti meie kaudu esitatud taotlustest läksid läbi, sest Zone kaudu oli tellitud väga suur arv domeene,“ ütles Varik.

 Mõned üksikud domeenid jäid aga Variku sõnul registreerimata, sest need on lisatud EIS-i poolt reserveeritute nimekirja.

 "Kahjuks ei olnud selle nimekirjaga enne võimalik tutvuda, et need domeenid juba eos ka oma süsteemis blokeerida,“ nentis Varik. „Sellesse nimekirja, kus on mitu tuhat domeeninime, kuuluvad peamiselt riikide, Eesti omavalitsuste ja linnade, teatud numbrilised (näit 112) ja eelnevalt vaidlustatud domeenid. Nüüd käib nende kontrollimine juba automaatselt läbi EIS-i baasi ja see probleem on lahendatud,“ sõnas ta.

 5. juulil algama pidanud Eesti tippdomeenireformi kohaselt haldab .EE domeene endise registri EENet asemel Eesti Interneti Sihtasutus. Peamisteks reformi uuendusteks on see, et domeene saavad nüüdsest piiramatul kogusel tellida eraisikud, firmad ja välismaalased. Lisaks kehtestati .EE domeenile aastatasu ja ajaline kestvus 1 aasta, peale mida tuleb domeeniregistreeringut tasu eest pikendada. Ka olemasolevad .EE domeenid tuleb vastavalt uue korra järgi samadel tingimustel ümber registreerida.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb