Uus domeenikord tõi nurina

Hiljutine domeenireform on tekitanud paksu pahandust IT-ringkondades, tagatipuks nõuavad eksperdid avaliku kirjaga vastutaja Eesti Interneti Sihtasutuse juhtide tagasiastumist.

Avaliku kirja koostajad IT-eksperdid Tõnu Samuel ja Jaan Jänesmäe on koondanud üksjagu asjaolusid, miks nad peavad reformi juba eos läbikukkunuks. Teravaid kriitikanooli on enda pihta saanud just sihtasutuse juhid Marek-Andres Kauts ja Jaak Lippmaa.

Avalikus kirjas Eesti valitsusele märgivad pöördujad, et Eesti Interneti Sihtasutuse (EIS) juhtide teod on kahepalgelised. "Ühelt poolt räägitakse Eesti väiksusest ja seetõttu mastaapide väiksuse tõttu vajadusest kehtestada kõrged hinnad. Teisalt on uskumatult suureks paisutanud EISi ning teinud suurematele riikidele omase kahetasemelise struktuuri, kus klient otse EISiga suhelda ei saagi, vaid peab kasutama vahendajate abi," seisab kirjutises.

Ka on Samueli ja Jänesmäe hinnangul domeeni aastatasu kuus korda suurem kui varasem. Samuel selgitas, et ka sihtasutuse rahaga toimetamine pole läbipaistev.

Kais: suur hulk inimesi pole reformist kuulnudki
Domeene jagavate registripidajate sõnul saab sihtasutuse edukust määrata alles siis, kui saab läbi kuuekuuline periood, mille jooksul peab kõik domeenid ümber registreerima. Nendel on muud mured.

Elioni domeeniteenuste ärijuht Päärn Brauer rääkis, et kõige suurem takistus oli neil uue domeenireformi käivitamise päeval. "Andmed ja ligipääs kesksele serverile anti Elionile üle vaid viis minutit enne ametlikku reformi jõustumise kellaaega," rääkis ta.

Brauer ütes, et Elioni kui registripidaja seisukohast võiks projekti kulgemise ja hetkeseisu puudutav info olla põhjalikum. "Samuti ei ole kehtinud algselt erinevatele etappidele kokku lepitud tähtajad," tegi ta sihtasutusele etteheite.

Zone Media turundusjuht Rauno Kais leidis, et enamik kriitikat sihtasutuse aadressil on õigustatud. "Mitu korda on reformi algust edasi lükatud ning ka praegusel avapäeval 5. juulil ei läinud süsteem tehnilistel põhjustel käima ja probleemid jätkusid terve avanädala," rääkis ta. Info jagamine kogu reformi kohta oli tema sõnul pehmelt öelda tagasihoidlik. "Ja siiani on päris suur hulk inimesi, kes ei tea sellest mitte midagi," toonitas Kais.

Domeeni registreerijad kaebavad tema sõnul põhiliselt domeeni hinna, olemasoleva .ee-domeeni ümberregistreerimise vajalikkuse ja registreerimisprotsessi keerukuse üle.

Kaisi sõnul ei too registripidamine neile ka erilist kasumit sisse. "Kuna register küsib meilt kui registripidajalt 342 ja meie omakorda kliendilt 27 krooni juurde, siis mingist kasumist rääkida on mõttetu," selgitas ta.

Domeenireform nõuab mitmesuguseid kulutusi
Kaisi sõnul nõudis uus reform mitmeid kulutusi nii tehnoloogiale kui ka tootearendusele. "Lisaks tuleb meil iga domeeni kohta esitada automaatne järelepärimine äriregistrisse veendumaks, et registreerijal on üldse seaduslik alus domeeni tellida, kus teatavasti iga päring maksab. Kui need numbrid kõik kokku lüüa, siis oleme veel pikka aega miinuses ja kasumist võib ainult unistada," sõnas Kais.

Ettevõtetel aga seni domeenide registreerimisel suuri probleeme pole ilmnenud. Eesti Posti kommunikatsioonijuht Inge Suder ütles, et nemad on oma domeeni ümber registreerinud ning probleeme pole esinenud. Sama kinnitas ka Kuldse Börsi haldaja ASi Sanomat Baltics tegevjuht Margus Tomberg.

Andres Kauts: domeene tahetakse tasuta
Eesti Interneti Sihtasutuse juht Marek-Andres Kauts ei pea domeenireformi ebaõnnestunuks. Tema sõnul on kriitikat pälvinud pigem see, et domeenid ei ole enam tasuta saadaval.

Millele toetudes väidate, et domeenireform on õnnestunud?
Domeenireformi kordaminekut kinnitab .ee-domeeni kiirelt kasvav populaarsus ja positiivne tagasiside uute domeenide registreerijatel.

Esiteks eraisikud, kes on poolteise nädala jooksul, mil uus kord on kehtinud, registreerinud suurel hulgal oma nime kujulisi domeene.

Teine suur grupp on ettevõtted, kes registreerivad oma toodete, teenuste ja kaubamärkide kujulisi domeene, mida vanad reeglid registreerida ei võimaldanud. Täiesti uus on .ee-domeenide registreerimine välismaa ettevõtete poolt.

Miks praegused domeeniomanikud peavad uuesti ümber registreerima?
Kriitikat on ju peamiselt pälvinud asjaolu, et domeen ei ole enam tasuta. Kuid ka seni maksime me kõik kollektiivselt riigieelarve kaudu selle kinni.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) juht ütleb, et Te olete oma ametipositsioonil ebaõnnestunud, miks nii?
ITLil on õigus määrata sihtasutuse nõukogus kolm esindajat ning nad on saanud kavandatud reformis jõuliselt kaasa rääkida. Kõik otsused võetakse sihtasutuses vastu ka nõukogu konsensusel. Praegu tundub, et kritiseeritakse enda vastuvõetud otsuseid.

Miks .ee domeen on mitu korda kallim kui endise korra järgi ja kallim kui ka teiste riikide domeenid?
Väide, et domeenitasud tõusid kuus korda, on ekslik. 2005. aastal, kui EENet osaliselt domeenireformi ette valmistas, võttis nõukogu vastu otsuse määrata uuele korrale üleminekul domeenitasuks 400 krooni aastas. Nüüd maksab domeeni registreerimine aastaks 285 krooni pluss käibemaks.

Interneti domeenide haldamine on oma olemuselt mittetulunduslik tegevus ja Eesti Interneti SA küsitava tasu suurus pannakse paika kulupõhiselt. See tähendab ka seda, et kui registreeritud domeenide arv kasvab, siis on võimalik tasu alandada.

Tasu kujunemise mehhanism ei erine maailmas levinud praktikast. On madalama tasuga domeene, näiteks geneerilised domeenid .com, .net. Neid on rohkem ja seetõttu on ühe domeeni haldamise kulu väiksem. .ee-domeene on registreeritud alla 80 000, võrdluseks aga .com-domeene on näiteks 88,3 miljonit ja .net-domeene 13,1 miljonit. Suur registreeritud domeenide arv võimaldab madalamal hoida ka mõnede maatunnusega domeenide tasud, näiteks Saksamaa .de-domeene on registreeritud 13,7 miljonit, Rootsi .se-domeene üle 960 000. Nendega ei saa .ee-domeeni tasu võrrelda.

Eesti registri kogukulud on Euroopas ühed väiksemad.

Kas ilmsiks tulnud kriitika on piisav põhjus Teie tagasiastumiseks?
Ei arva. Meie teeme oma tööd vastavalt domeenikorralduse reformimise plaanidele. Tahes-tahtmata toob see endaga kaasa ka vaidlusi ja kriitikat, aga see on protsessi loomulik osa. Uuendused ei ole läbi, püüame hoida tempot.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

TTÜ otsib IT ARENDUSJUHTI

Tallinna Tehnikaülikool

12. detsember 2017

ADM Interactive otsib PHP VANEMARENDAJAT

M-Partner HR OÜ

22. detsember 2017

Arvamused

Teabevara