1. september 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ott Pärna: kaalusime Inner Circle'i rahastamist väga pikalt

Arengufond kaalus väga põhjalikult investeeringut suhtlusveebi Inner Circle, et võimalik huvide konflikt oleks üheselt ja seadusekohaselt välistatud, kinnitas fondi juht Ott Pärna.

Järgneb Ott Pärna sissekanne Arengufondi blogist:

Tegime hiljuti kaks varajase faasi investeeringut, millest Sportlyzer on saanud teenimatult vähe tähelepanu ning Inner Circle on prožektorite valguses. Et on huvilisi, siis kirjutan alljärgnevalt lahti Arengufondi seisukoha.

Me oleme antud projekti teemat väga põhjalikult läbi kaalunud, kuna tahtsime olla veendunud, et ühelt poolt ei oleks ettevõtja/äriinglid diskrimineeritud, teisalt oleks huvide konflikt üheselt ja seadusekohaselt välistatud. Oma tegevuses ja avalikkuse informeerimisel tehingutest oleme nii avatud kui üks konfidentsiaalsusega seotud finantsasutus üldse olla saab, nii ka seekordsete investeeringute puhul.

Erasektori poolsed kaasinvestorid olid seemneprojekt Inner Circle puhul leitud asutajate/ettevõtja Allan Martinsoni poolt, kellega viimane alustas läbirääkimisi enne seda kui Arengufondiga (samas on enamus Eesti tehnoloogiaprojektidest ja nende arengukäik pidevalt Arengufondi kui aktiivseima Eesti-suunalise riskikapitalifirma huviorbiidis).

Vastavalt Eesti Arengufondi seadusele ja Euroopa Liidu riskikapitali reeglitele saab Arengufond investeerida projektidesse vaid juhul, kui ettevõttesse õnnestub turult kaasata sarnases mahus erakapitali, ning me investeerime viimasega alati võrdsetel tingimustel. Nii erasektori poolsete kaasinvestorite kui ka Arengufondi 1% osaluse hind ja tingimused on Inner Circle OÜs osaluse omandamisel samad, st nii avalik kui ka eraraha riskivad alati võrdsetel tingimustel.

Arengufondil puudub seaduslik alus ettevõtjat kaasinvestori valimisel survestada, ühte kaasinvestorit teise vastu vahetama sundida. Ettevõtja äriprojekt on tema oma laps ja on tema otsustada, keda ta investorite ringis näha soovib. Ka Euroopa liidu riskikapitali reeglid eeldavad Arengufondilt üheselt turupõhist ja eranditeta käitumist.

Selleks, et olla tasakaalukas nii ettevõtja, võimalike kaasinvestorite kui ka riigi investeerimise vaatevinklist, on seadusandja selle teema üheselt reguleerinud. Vastavalt Eesti Arengufondi seaduse paragrahvile 38 (piirangud tehingute tegemisel huvitatud isikutega) on Arengufondil keelatud võõrandada Arengufondi vara, sh väärtpabereid ja osi, huvitatud isikutele või omandada neilt vara Arengufondi vahendite arvelt teisiti kui reguleeritud väärtpaberiturul või avalikul enampakkumisel.

Ehk siis, Arengufond ei tohi osta vara ega müüa vara huvitatud isikutele. Samas igapäevaste investeerimisprojektide näol on tegemist tehingutega, kus Arengufond ja võimalikud kaasinvestorid lähevad osanikuks kolmandates isikutes/äriühingutes. Niisamuti on ka seemneprojekt Inner Circle puhul.

Seega riskivad nii Arengufond kui ka Teet Jagomägi ja Raivo Vare ettevõtted Allan Martinsoni ja Andrus Raudsalu iduettevõttesse raha paigutades ühte moodi ning ei osta/müü osalusi omavahel.

Usun ja loodan, et soliidsete ja kontaktidega ettevõtjate Teet Jagomäe ja Raivo Vare pardalolek suurendab Allan Martinsoni privaatse suhtlusvõrgustiku maailmas läbilöögi tõenäosust. Ettevõtte plaanid on suured ja tehnoloogiapõhine idee nutikas, kuid konkurents sellel turul on karm.

Eestis ei ole üleliia palju ettevõtlikke tehnoloogiavaldkonna tiime, kellesse investeerida ning kaasinvestoreid, kellega koos investeerida. Meie portfelli ettevõtete kõik kaasinvestorid riskivad oma aja ning rahaga, SmartPosti kaasinvestorid on tõenäoliselt senise edulooga rahul, United Dogs and Catsi kaasinvestorid aga proovivad seda ettevõtet ja äriideed uuele hingamisele pöörata.

Olgu lõpetuseks öeldud, ühelgi Eesti või teise riigi äriinglil, ettevõtjal või riskikapitalifondil Arengufondi investeerimisprojektidesse kaasinvestoriks tulemisel keeldu ei ole, kui selles ettevõtjaga kaubale saadakse ning käed lüüakse.

Mis puudutab Arengufondi nõukogu liikmeid ja esimeest, siis nende tegevus piirdub Arengufondi investeerimisstrateegia (2008-2013) kinnitamisega – üksikinvesteeringuid Arengufondi nõukogu ei aruta ning nemad ka investeeringutega seotud valikuid ja otsuseid ei tee.

Investeeringute ekspertkomitees kehtib protseduur, kuidas võimalikust huvide konfliktist teavitatakse ning seotud isik taandatakse otsustamisest ja ta ei osale ka arutelul. Erinevalt suurematest riskikapitaliprojektidest (nn varane faas), väikesed seemneprojektid ühe miljoni euro suuruse seemnefondi ulatuses (kust nii Inner Circle 1,4 miljonit krooni ja Sportlizer 1,5 miljonit krooni investeeringud tehti) üksikuna ekspertkomitees vastavalt protseduurile ka ei käi.

Ainukesed inimesed, kellel lasub kaasinvesteerimise osas keeld on otseselt investeeringutega tegelevad Arengufondi juhatuse esimees Ott Pärna, investeeringute divisjoni juht Heidi Kakko ja investeeringute divisjoni eksperdid, kes kõik on Arengufondi internetilehel loetletud.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755