12. oktoober 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aktsia hind kerkis neljapäeval 138,72 dollarile. Aktsia eelmine tippmark pärines 1999. aasta juulist, kui kõrgtase oli aktsiate tükeldamistega arvestatult 137,88 dollarit.

Aktsia hinna tõusust võib lugeda välja toetust juhatuse esimehe Sam Palmisano strateegiale, kes on keskendunud teenustele ja tarkvarale, kirjutas Bloomberg. Kunagi oli ettevõte tuntud just riistvara poolest.

Alates juhatuse esimeheks saamisest 2002. aasta märtsis on Palmisano müünud ära riistvaraüksusi. Näiteks arvutiäri müüdi 2005. aastal Hiina Lenovo Groupile. Sellest ajast on aktsia hind tõusnud kolmandiku võrra. Mais ütles tippjuht, et tema ootab IBMilt ärikasumi kahekordistamist 20 dollarile aktsia kohta 2015. aastaks. Tema fookus on jätkuvalt kasumlikumal tarkvaral ja teenustel.

IBM on tuntud ka aktsiate massiivse tagasiostjana. Alates 2002. aastast on ettevõte kulutanud aktsiate tagasiostule enam kui 68 miljardit dollarit, mis vastab ligi 39 protsendile ettevõtte praegusest turuväärtusest.  Analüütikute seas on üheksa, kes ootavad aktsia hinna tõusu 150 dollarile.

IBMi aktsia võib saada ootamatut tuge lähima rivaali Hewlett-Packardi arvel. Seoses juhivahetusega jätkub ebakindlus. Hewlett-Packard sai uueks juhiks Leo Apothekeri, kes varem juhtis Saksa tarkvaragiganti SAP.

“Arvestades, et Hewlett-Packardi uus juht peab alles ennast tõestama, tihendab see ebakindluspilvi,” ütles Collins Stewarti analüütik Lou Miscioscia, kes on analüütikute seas kõige suurem IBMi-optimist. Ta on andnud IBMi aktsiale 160dollarilise hinnasihi.

IBM loodi 16. juunil 1911 nime all Computer Tabulating Recording Company. Ettevõte tekkis kolme ettevõttel liitudes. ­IBMi asutajaks peetav Thomas J. Watson seenior liitus ettevõttega 1914. aastal. Ettevõtte presidendiks sai ta vähem kui aastaga. Juba 1924. aastal hakkas ettevõte laienema väljapoole USAd, muutes ettevõtte nime International Business Machinesiks.

1993. aastal oli IBM eksistentsiaalses kriisis. Selleks aastaks oli ettevõte teeninud kolm aastat kahjumit, sealhulgas viimasel aastal 8,1 miljardit dollarit. 1993. aastal valiti ettevõtte juhiks Lou Gerstner, kes esimesena palgati väljastpoolt maja. Sel ajal seisis ettevõtte ees võimalik lammutamine. Gerstner aitas aktsia hinnal üheksakordistuda, kärpides tuhandete viisi töökohti, hoides ettevõtte üksused koos ning turustades tarkvara ja teenuseid ühes riistvaraga.

Palmisano jätkas ettevõtte muutmist. Tarkvarale ja teenustele keskendumine aitasid tal ettevõtte etteotsa asumise järel kasvatada ärikasumi marginaali 8,5 protsendipunkti võrra. Ta on kulutanud üle 20 miljardi dollarit enam kui saja ettevõtte ostuks. Mais lausus Palmisano, et kulutab veel 20 miljardit ülevõtmisteks kuni 2015. aastani.

Ettevõte inivesteerib analüütilise tarkvara turule, mis aitab trende prognoosida, ja pilvetehnoloogiasse. Samuti arendab IBM kiirteede, elektrivõrkude ja muu infrastruktuuri paremaks toimimiseks mõeldud teenuseid.

IBM prognoosis, et nende tehnoloogiate müük ühes kasvuturgudel (Brasiilia ja Hiina) teenitavaga lisavad 2015. aastaks 20 miljardit dollarit käivet. Selleks ajaks peaks moodustama kõige kasumlikuma toote ehk tarkvara müük poole käibest.

IBMi aktsia on kindlasti üks nendest, mille kohta saab öelda kvaliteetaktsia (inglise keeles tuntud kui blue chips). Aktsia ei ole hinna-kasumi suhtarvu poolest kallite seas (P/E 13). Ettevõte maksab dividendi, kuid dividenditootlus ei ole kõrge (indikatiivne dividenditootlus 1,87 protsenti). Tänavu on aktsia hind tõusnud 6,1 protsenti.

Ega suure turuväärtusega kvaliteetaktsiatest ongi raske oodata järske hinnamuutusi, mis keskmise ja väikese turuväärtusega ettevõtete aktsiate seas on tavalisemad. Minu käsi tõrgub seda aktsiat ostmast, kuna turuväärtus on liiga suur (175 miljardit USD), kuigi tal otseselt midagi häda ei ole.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb