14. oktoober 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Äripäevale antud intervjuus rääkis Joakim Helenius, et siinsed ettevõtjad ei julge ennast Skandinaavia turgudele müüa, kuna nad kahtlevad oma toodete ja teenuste headuses.

„Olen Heleniusega nõus, et eestlased ei tohiks olla kahtlevad oma toodete ja teenuste kvaliteedis, vaid pigem peaksid olema uudishimulikud, õppivad ning igal juhul üritama uuesti,“ kommenteeris Kotka.

 Tema sõnul on olnud väga edukaid näiteid Skandinaaviasse eksportimisel viimase kümne aasta jooksul. „Samas aga enamus, kes iseseisvalt üritasid, said kohe vastu näppe või said matsu koos masuga, sest meil ei ole rahvusvahelise müügi kogemust ja lähiturgudel esimeste õppetundide saamine oli loomulik,“ ütles Kotka. „Meie tööjõukulud on siiski märgatavalt väiksemad Skandinaavia omadest, mistõttu meil on tugev alus konkureerimiseks.“

Küsimusele, kuidas eestlaste hoiakut muuta, vastas Kotka, et eelkõige oleks tarvis meedias kajastada rohkem näiteid ja positiivseid edulugusid.

Kotka kinnitusel toimus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektoris väga aktiivne müük Skandinaaviasse 2008. aasta lõpuni, seejärel hakkas masu naaberriikide IKT sektoris suuremaid korrektiive tegema ning tarkade turgudena panid nad odavamale Eesti allhankele siseturgu kaitstes kahe nädalase etteteatamisega käe ette. „Täna on need turud taas avanema hakanud ning juba väga mitmed Eesti IKT ettevõtted on taastamas oma masueelseid ekspordikäibeid Skandinaavia suunal,“ lisas ta.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb