1. november 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2009. aasta jaanuari teise nädala lõpus istus hulgimüügifirma ASi ALSO Eesti meeskond kontoris koos ja arutas, kas toimuv on unes või ilmsi. Sellist järsku langust ei olnud IT-sektoris varem olnud. Püüti koostada nimekirja tundmatutest probleemidest, millega alanud majanduslangus on neid kokku viinud. Kuid olukord läks aina hullemaks, peaaegu terve esimese poolaasta.

"Nii firmade kui üksikisikute tasandil me ju ostsime asju, mida meil polnud tegelikult vaja, raha eest, mida meil tegelikult ei olnud," selgitab tekkinud olukorrani viinud põhjuseid ALSO Eesti tegevdirektor Anti Kuiv.

Suurele langusele oli eelnenud riistvara müüjate väga head aastad. See tegi võimalikuks ka nii kõrge kukkumise. ASi PT Mikro nõukogu esimehe Priidu Trutsi andmetel müüdi 2007. aastal Eestis ligikaudu 75 000 sülearvutit. 2009. aastal oli müük vaid 48 000 sülearvutit. Sealjuures oli langenud tuntavalt ka hind – 2007. aastal oli jaemüügis müüdud sülearvti keskmine hind 12 500 krooni, 2009. aastal juba veidi alla 9000 krooni.

Langusperioodil osteti tehnikat Trutsi ütlusel moe ja välimuse järgi, ehk kui uus ja vingem mudel tuli välja, siis oli vaja seda omada. Alles majanduskitsikuses sai tarbija aru, et tegelikult ei ole vaja igal aastal sülearvutit või digikaamerat vahetada ning läbi aeti juba varem ostetud ressursiga.

Ka ettevõtted ei loonud enam uusi töökohti ja seega polnud vajadust uute töötajate jaoks enam arvutustehnikat soetada. Ettevõtted leidsid, et riistvara investeeringuid saab lihtsat tulevikku lükata ja olemasolevate arvutitega saavad inimesed veel väga hästi töötada.

Majanduslanguse kasulik mõju

Languse viljad aga ei olnudki riistvara müüjatele nii mõrudad. Kes suutsid langevale müügile kiirelt reageerida järsu kulude kokkuhoiuga, lõid aluse varasemast palju efektiivsemale äritegevusele.

AS MAX 123 reageeris juba 2008. aasta sügisel alanud majanduskriisile väga jõuliselt. Esiteks hindasime 2008. a lõpus alla ettevõtte laovarud ning kandsime kuluks ebatõenäolised kliendivõlgnevused, et alustada 2009 aastat puhtalt lehelt, kirjeldab ettevõtte tegevjuht Henri Ploom.

Teiseks korraldati 2009. a alguses ümber ettevõtte äritegevus, mille tulemusel vähenes etttevõtte töötajate arv veerandi võrra ning ettevõtte tegevuskulud vähenesid 34%. Laovarude ümberhindamine võimaldas need kiirelt realiseerida ning seeläbi suutis ettevõte buumiaegseks laienemiseks võetud laenud krediidiasutustele 2009. a kevadel tagasi  maksta.

Sestap vähenesid 23% võrra ettevõtte finantseerimiskulud. Tulemuseks oli, et kui ettevõtte müügitulu langes eelmisel aastal 54%, siis puhaskasumis jõuti 2008. aasta miinusest väikesesse plussi.

Sama teed käis ka arvuti- ja kontoritarvete edetabeli edukaim ettevõtte AS Fleksont (Flex Sülearvutikeskus), mis samuti suutis lõppkokkuvõttes langenud müügi juures teenida suuremat kasumit.

Tarkvaraarendajaid aitas Euroopa raha

Tarkvaraarendajate elu oli majanduslanguses mõnevõrra kergem. Ligi 170 suurima tarkvaraarendaja müügitulu oli Äripäeva TOPi andmetel eelmisel aastal vaid 9% varasemat väiksem. Tarkvaraarenduse investeeringud on reeglina mitme aastased ja neid ei saa järsult lõpetada, näiteks majanduslanguse saabumisel. Seega viidi 2009. aastal lõpule varem alustatud arendusprojekte, mis toitsid arendusfirmade käivet.

Samuti on paljud ettevõtted seotud tarkvara hoolduslepingutega, milledest ettevõtted samuti loobuda ei saa, kuid mis tagavad tarkvaraarendajatele stabiilse sissetuleku. Kolmandaks aitas arendajaid riigi otsus tõsta varasemaks IKT investeeringuteks mõeldud Euroopa Liidu rahade kasutamine.

Hinnas järeleandmisi tehes võis arendusturul oma tooteid müüa ka rohkem kui varasematel aastatel. Infohalduse ja menetlustarkvaraga tegeleva OÜ Webware loovjuht Klemens Kasemaa ütleb, et kliendid pidasid küll senisest enam läbirääkimisi toote hinna üle, kuid vaatamata sellele suudeti eelmisel aastal müüa oma tarkvara rohkem, kui elnevatel aastatel. „Meie puhul tuleks hoopis rääkida kasvust masu ajal,” nendib ta.

Väikefirmadele majandustarkvara pakkuv AS Merit Tarkvara suutis oma pakutava raamatupidamisprogrammi kasutavate firmade hulka kasvatada 32%. Rahalises arvestuses siiski nii hästi ei läinud, tunnistab Merit Tarkvara juhatuse esimees Andres Kert. Tarkvara käive langes 10%. „Kogused kasvasid ainult seetõttu, et tulime turule uute ja soodsa hinnaga pakettidega,” selgitab ta.

Kontaktist välisilmaga loobutakse viimasena

Kõige pehmema maandumise said majanduslanguses telekommunikatsiooni ettevõtted. Konkurentsiameti aastaraamatus märgitakse, et selle sektori teenuste osutamise käive langes 2009. aastal 2008. aastaga võrreldes vaid 1%.

Äripäeva telekommunikatsiooni sektori ettevõtete edetabelis on aga 40 suurema firma käive koguni 8,3% kasvanud. Erinevusena on aga Äripäeva edetabelis lisaks teenuste pakkujatele ka telekommunikatsiooni seadmete tootjad ja müüjad. See ettevõtete kogum peab tõusu eest tänulik olema suuresti Ericsson Eestile, kelle käive kasvas möödunud aastal 1,1 miljardit. Põhjuseks ilmselt Elcoteqilt ostetud tootmistegevus, mille baasil hakati Tallinnas tootma seadmeid lairibavõrkudele.

Ilus on siiski ka valdkonna laiem pilt. Äripäeva edetabeli 40 ettevõttest 21 suutsid eelmisel aastal saavutada parema müügikäibe, kui 2008. aastal. AS Elion Ettevõtted peadirektor Valdur Laid ütleb, et halvad uudised või reaalselt halvenenud rahaline seis peatab paljude tarbekaupade, veel enam luksuskaupade ostmise. „Viimane, millest ollakse valmis loobuma, on kontakt välismaailmaga, ehk internetiühendusest, laua- ja mobiiltelefonist, televisioonist.”

Riistvara müüjatel elu juba ilus

Eesti IT ja telekommunikatsioonisektor pidas 2009. aasta muutustele väga hästi vastu. Täna võib öelda, et imelikul kombel suurt pankrotilainet, nagu oli Lätis, Eesti IT-toodete müügiturul ei järgnenud, ütleb Anti Kuiv. Kuid nendib, et kahjuks ei toimunud ka suuremat sektori konsolideerumist. Nõrgemad otsisid riski piiril tegutsedes aktiivselt ostjaid, tugevamad lootsid, et nõrgemad surevad ise välja.

Tänaseks on aga turg juba pikkade sammudega taastumas. Eriti hea on seda nautida ettevõtetel, kes masu ajal suutsid muuta oma toimimise efektiivsemaks. Ridamisi teatatakse suurtest müügikasvudest – Flex Sülearvutid on müünud juba praeguseks rohkem sülearvuteid, kui eelmisel aastal kokku, AS IT Grupp käive oli III kvartalis 33% suurem kui eelmisel aastal, MAX 123 müügitulu oli 31% kõrgem eelmisest aastast, MarkIT müük on Eestis kasvanud võrreldes eelmise aastaga 60% ja veel palju teisi, mõnevõrra väiksema kasvuga ettevõtteid.

Tarkvaraarendajatel oli küll lihtsam masu tipphetkedel, kuid uue tõusu alguses ei pruugi neil nii hästi minna. Tänavune aasta on nad veel tööga kindlustatud. Lõpetatakse Euroopa Liidu rahastatud riiklike tellimusi. Samuti on ASi Proekspert juhatuse liikme Andres Haaveli sõnul riik korraldanud projekti nimega euro. Selle tulemusena on nii era- kui riigisektor sellel aastal oluliselt kasvatanud investeeringute mahte. Samuti on paljud ettevõtted ühildanud eurole üleminekuga oma olemasolevate tarkvara platvormide vahetuse.

2011. aastal jääb aga ainult lootus erasektori taastumisele. Riigisektori tellimused vähenevad, kuna Euroopa Liidu rahad lõppevad. Ka ei ole enam täiendava tööga aitamas eurole üleminek ja seetõttu võib Eesti tarkvaraarenduse turule tulla veel raske 2011. aasta.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb