5. veebruar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Börsi kauplemisplatvorm, mis on osa kauplemise läbimisviimise süsteemist, jäi häkkerite sissetungidest puutumata. Samas ei ole võimalik kindlaks teha, millistele teistele Nasdaqi arvutivõrgu osadele ligi pääseti, vahendas Wall Street Journal.

Uurijad kaaluvad mitmeid erinevaid motiive, sh ebaseaduslik finantskasu, ärisaladuste vargus või rahvusvahelise turvalisuse ohustamine läbi börsi kahjustamise. Nasdaqi olukord on valitsuse ärevaks teinud börsi kriitilise rolli tõttu, mis on võrreldav energiaettevõtete ja lennuliikluskontrolli operatsioonidega, mis kõik on osad riigi põhilisest infrastruktuurist..

Teisi infrastruktuuri osasid on häkkerid minevikus rünnakud, näiteks sisestasid netikelmid USA elektrivõrgustikku kahjustavaid programme, teavad rääkida riigi julgeolekuametnikud.

„Seni tundub, et nad (häkkerid – toimet,.) on lihtsalt ringi vaadanud,“ ütles üks Nasdaqi juhtumiga seotud isik. Teine allikas märkis, et selliseid intsidente arvutivõrgus saab kõrvutada olukorraga, kus keegi hiilib salaja majja, kuid ei võta ega kahjusta midagi, vähemalt seni.

Nasdaqi esindaja ei olnud nõus juhtunut kommenteerima. 

Uurimise algatas salateenistus ning nüüd kaasati ka FBI. Häkkereid ja nende motiive kattev müsteerium teeb uurijad murelikuks, kas nad suudavad leida kõik turvaaugud, arvestades sellega, et sissetungijad tavaliselt otsivad uusi viise süsteemi tungimiseks.

New Yorgi Nasdaq OMX Groupi puudutav juhtum on küberkuritegevusega võitlevate ametkondade silmis osa laiemast probleemist, mis puudutab ettevõtete võrgustikes suurema või väiksema eduga ringi nuuskivaid häkkereid.

USA ettevõtted on pidev rünnakuobjekt ning vahel häiritakse ka nende avalike veebilehtede tööd. Harvemini tungivad küberkurjategijad ettevõtete sisesüsteemidesse. Sellised sissetungid tulevad harva ka avalikuks, sest ettevõtted kardavad, et selle tunnistamine võib hirmutada kliente või julgustada järgmisi häkkereid.

Endine Maailmapanga internetiturvalisuse ametnik Tom Kellermann tunnistab, et kõige osavamad häkkerid on aina enam sihikule võtnud finantsinstitutsioone, eriti kauplemisega tegelevaid. Nupukamad häkkerid ei proovi sellest kohe rahalist kasu saada, vaid pigem koguvad informatsiooni, umbes nagu luureandmeid, et kindlaks määrata, mis oleks parim viis oma kohalolekut tulevikus rahasse pöörata.

Nasdaqi juhtumit hakkas salateenistus uurima eelmisel aastal. Uurijad informeerisid juhtunust ka Valget maja.

Võimud ei ole seni jälile saanud ühelegi konkreetsele isikule või riigile, kuigi osad tõendid viitavad Venemaale, kuigi tegu võib olla vaid Venemaaga seotud arvutite kasutamisega.

1999. aastal ründasid häkkerid Nadaqi avalikku veebilehte. Tol korral võtsid grupp häkkereid kiirelt vastutuse rünnaku eest.

Viimastel aastatel on USA võimud pidanud tegelema Vene, Hiina ja Ida-Euroopa arvutitega seotud küberrünnakutega.

Riiklike süüdistajate sõnul viis üks tuntumaid häkkereid Albert Gonzalez oma suurima varguse läbi Ida-Euroopa arvutite abil, olles ise samal ajal Miamis. Süüdistuse kohaselt kasutas mees USAs, Lätis ja Eestis asuvaid arvuteid enam kui 100 miljoni krediitkaardi numbri varastamise vandenõus. Seda juhtumit peetakse USA ajaloo suurimaks küberkuriteoks. Gonzalez tunnistas end süüdi ning mõisteti 20 aastaks vangi.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb