29. märts 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgneb Ants Silla vastus küsimustele, mis on aidanud 20 aastat ja vanematel IT-firmadel kiiresti muutuvas valdkonnas nii kauaks püsima jääda ja miks mõned Eesti IT-firmad nagu Helmes on kasvanud, teised jäänud aga pidama stabiilsele tasemele.

Arvan, et esimene punkt pikaks püsimiseks on see, mida juhid ja omanikud teha tahavad. Kas nad tahavad tegutseda endale hingelähedases (IT) valdkonnas või vaatavad, mis oleks tasuvam? Eesti IT-firmasid on palju kokku ostetud ja ära müüdud. Kuna IT-firmade kasumimarginaalid on olnud üsna väikesed, on alles jäänud pigem need, kellele tegevusala huvitavus on nr 1 ja raha nr 2.

Teiseks on oluline suhteliselt kaine talupojamõistus ja keskendumine klientidele, mitte välismaistele tarnijale. Paljud on näppu lõiganud, panustades ühele tänaseks kadunud tehnoloogiale või partnerile. Ka BCSil on paljud partnerid vahetunud, kolmveerandit neist, kes olid 90-ndate alul, enam ei eksisteerigi. Meie oleme ikka keskendunud klientidele ja valinud tooted-tehnoloogiad klientide järgi. Välispartnerid püüavad muidugi Eesti IT-firmasid igal moel kodustada ja ainult oma toodete pakkujaks muuta, kuid see ei pruugi olla kasulik ei klientidele ega ka firma stabiilsusele.

See, kui suureks firma kasvab, sõltub esmalt juhtkonna ambitsioonist ja seejärel võimekusest. Ja kuhu sa Eestis ikka kasvad!? Nende IT-toodete ja teenustega, mida meie IT-firmad pakkusid Eesti turul 10-15 aastat tagasi, polnud ekspordist suurt midagi rääkida.

Kasv on alati risk. Kasvada võis tasa ja targu ettevõtet arendades või ka IT-buumiga kaasa minnes. Ka BCS on oma ajaloo jooksul käivitanud ligi 10 tütarfirmat ja tegelenud väga laia ampluaaga. Osad neist firmadest on langenud liigse optimismi ohvriks, osad edukalt välisinvestoritele maha müüdud, rida tegutseb iseseisvalt ja edukalt toonaste käivitajate eesvõttel.

BCS ise on praeguseks muutunud kunagisest 130 töötajaga firmast 50 töötajaga ettevõtteks, millel on kaks selget põhifookust.

Fookus ongi äri võtmesõna. Helmes oli üks esimesi, kes Eesti IT-firmadest sellele teele asus, keskendudes tarkvaraarendusele ja müües-lõpetades kõrvalvaldkonnad. Helmese kasv sai tõuke just läbi selge fookuse. Selles tuleb Jaan Pillesaarele au anda. Selge on, et Helmes on puhtalt Jaan Pillesaare nägu.

Ja ka praegu, kui vahepealsed tegevjuhid on lahkunud, sõltub just temast endast, kuidas Helmes kvaliteedi-õnnetustest ja omanike riskantsetest kinnisvarainvesteeringutest välja rabeleb. 20-aastase püsimisega on Pillesaar näidanud enda sitkust ja võimekust raskes olukorras õigeid otsuseid ning järeldusi teha.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb