6. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui tehtud ületundide vormistamiseks kulub udupeene arvutiprogrammi abil rohkem aega, kui selle ületunnitöö tegemiseks, on midagi väga valesti, nendib Soome töötervishoiuameti uurija Virpi Kalakoski ajalehes Taloussanomat. Asjatundja väitel on töökorraldus tihti muutunud täiesti absurdseks, sest töötajad ei saa näiteks keeruliste arvutiprogrammidega lihtsalt hakkama. ”Vahel tundub, et kraavi kaevatakse 50 kilo kaaluva labidaga, millele on ka vars valesti taha pandud,” võrdleb paljude firmade töökorraldust uurinud spetsialist.

Näiteks kulub paljudes kontorites kasutusel olevate programmide äraõppimiseks ebaproportsionaalselt palju aega ning tööandja eeldab, et töötaja saab hakkama ka selliste ülesannetega, millega ta puutub kokku väga harva. Töös kasutatakse programme, mis selleks tegelikult ei sobi ning erinevad programmid ei passi kokku ka omavahel. Selliste mõistatustega tegelemine neelab tihti 10-30% rohkem tööaega kui loogiliselt töötava süsteemi kasutamine, väidab Kalakoski.

Kuna töötervishoiuamet alles alustab uuringut selle kohta, kuidas töökorraldust sujuvamaks ja efektiivsemaks muuta, võib esialgu vaid arvata, kui palju raiskavad firmad raha töötajate tühja sahmerdamise peale. Mastaabist annab aimu seik, et 75% soomlastest kasutab töös arvutit ning 33% istub raali taga üle nelja tunni päevas.

Näiteks on mõni firma ostnud arvutiprogrammi, mille abil saab töötaja ise esitada lähetusaruandeid ja muid dokumente, kuid jätnud personalile selgitamata, kuidas seda täpselt teha. Siis pusserdataksegi harva kasutatava programmiga pool päeva selle asemel, et asjaga võiks tegeleda vilunud sekretär, nagu varem kombeks oli. ”Programm, mis pidi kokku hoidma paari inimese palga, toob kokkuvõttes tohutu lisakulu,” nendib uurija. Tema sõnul ei tasugi erioskusi nõudvaid ja väga keerulisi programme kõigile töötajatele õpetada, vaid nendega võiks töötada mõni oma ala spetsialist.

Selle sama töötervishoiuameti bülletäänide üllitamise programm pidavat olema nii keeruline, et algajal kulub sõnumi sisestamiseks kolmveerand tundi. Ka vilunud kasutaja näeb vaeva umbes 15 minutit. Samas üllitab asutus igal aastal üle 1000 teatise ehk nende sisestamine neelab kokkuvõttes tohutult aega.

”Igas firmas oleks aeg hinnata, kui palju mingite tööülesannete täitmisele aega kulub. Tulemus võib olla jahmatav,” nendib asjatundja.

Nimelt on inimaju selline, et ülekoormuse vältimiseks kustutab see mittevajalikke teadmisi pidevalt. Ehk inimene õpib aeglaselt, aga unustab kiiresti. Sestap on patt loota, et päeva pikkuse Exceli kursuse järel ongi see programm töötajail käpas. Seda enam, kui inimesel on toda programmi vaja vaid väga harva. Kalajoki väitel on seepärast vähe tolku firmades levinud kombest teha poolepäevane koolitus, kus püütakse personalile pähe pumbata tohutut hulka uusi teadmisi - inimesed ei suuda sellist teabehulka lihtsalt vastu võtta.

Hea näide on kasvõi nutitelefon, millega pooled omanikest oskavad endiselt vaid helistada ja sõnumit saata, vahel ehk ka pildistada, kuid meilisaatmine, veebis surfamine, navigeerimine ja muusikakuulamine neil ei õnnestu, sest nad lihtsalt ei oska seda. Seega pole firmal mõtet sellist aparaati töötajatele osta, kui sellega ei kaasne ka väljaõpet. Pealesurutud ja üle mõistuse käiv uudisvidin tekitab töötajas ainult stressi.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb