10. august 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Swedbank: üleööedu valem peidab endas aastaid tööd

Üleööedu valem peidab endas aastaid rasket tööd, kirjutab Swedbanki tehnoloogiasektori juht Sulev Kraam panga klientidele saadetud uudiskirjas.

Järgneb Sulev Kraami analüüs muutmata kujul.

Kes meist ei oleks unistanud üleöö edukaks saamisest, võimalusest, et ühel päeval on minu osalus väikses ettevõtmises väärt tuhandeid kordi rohkem kui alles mõni aeg tagasi ning ettevõte on kõneaineks miljonitele inimestele üle maailma? Tegelikult on miljonite inimeste jaoks koheste hittidena näivate edulugude taga enamasti mitu aastat kõva tööd.

Enim räägitakse üleöö edulugudest (info)tehnoloogiamaailmas või veelgi täpsemalt internetiäris. Eriti on selleks põhjust andnud viimase aja suured börsiletulekud. Mais börsidebüüdi teinud LinkedIn’ist sai üleöö ettevõte, mille väärtus hinnati sama suureks kui kolmandik meile hästi tuntud elektroonikahiiglasest Nokia. Vaid mõni päev hiljem tuli edukalt börsile Venemaa suurim otsinguportaal Yandex. Juuni keskel said investorid osa internetiraadio Pandora ning hiljuti juulis kinnisvaraportaali Zillow aktsiate esimeste kauplemispäevade hinnarallist.

Börsile on juba avalduse esitanud grupiostlemise suurim tegija Groupon, disaini-endale-ise-kingitus-firma CafePress ning üliedukas sotsiaalsete mängude tootja Zynga, mille aktsiate avalikku pakkumist oodati pikisilmi juba mõnda aega. Kõige krooniks peaks lähema aasta jooksul börsile tulema Facebook ise!

Nende uudiste taustal võib üsna kiiresti tekkida tunne, et tehnoloogiarong on jaamast läbi sööstmas ning viimane aeg on peale hüpata kõigil neil, kes tahavad sellest meeliülendavast ja kasumlikust reisist rahamägedele osa saada. Kas nüüd või mitte kunagi!

Kõlavate nimedega ettevõtete müüki tulemise tuhinas (aeg selleks tundub hetkel lihtsalt soodne) ei tohiks ennast lasta aga eksitada asjaolust, et paar aastat tagasi olid neist kuulnud vaid väga vähesed. Mainitud ettevõtete, Zynga (asutatud 2007. aastal) ja Grouponi (2008. aasta lõpus) esilekerkimist võiks nimetada ehk kiireks eduks, samal ajal kui esimene Yandexi otsimootor loodi juba 1997. aastal.

Samal aastal asutati muide ka telefonitootja HTC, mille nutitelefonid vahetavad meil vaikselt Nokiaid välja. Pildiga T-särke telliti CafePressilt juba 1999. aastal, ka LinkedIn’i saab kontosid teha 2003. aastast, peaaegu aasta enne Facebooki. Netiraadio Pandora arenes välja 2000. aastal alanud muusikaanalüüsiprojektist, kinnisvaraandmebaasi Zillow asutasid 2005. aasta lõpus kaks Microsofti taustaga juhti.

Samasuguseid kiire edu näiteid võib tuua ka lähemalt. Peaaegu ühtki nutitelefoniomanikku ei jäta külmaks Angry Birds – mäng, mida fännid 18 kuud pärast esmaesitlust laevad alla üle miljoni korra päevas (!) ning mis on Soome ettevõttele Rovio toonud sisse juba üle 100 miljoni dollari. Veidi vähem teatakse, et Angry Birds oli ettevõtte 52. toode ning enne üleööedu oli ettevõte seitsme aasta jooksul mitu korda sulgemisohus.

Eestis teatas hiljuti üks suuremaid kohalikke tarkvaraarendajaid, pisut üle kümne aasta tegutsenud Webmedia, et liidab endaga sama suure Soome tarkvaraarendaja CCC. Ehk mõnevõrra vähem tuntud on Webmediaga samal aastal alustanud mobiililahenduste arendaja Mobi, mille tütarfirma Fortumo tegutseb enam kui 50 riigis üle maailma. Kõigile on tuntud Skype (asutatud 2003. aastal), kuid edulooks võib pidada ka äsjast Euroopa Nõukogu otsust luua IT-agentuuri peakorter Eestisse. Otsuse saamiseks läks aega ligi kaks aastat ning selle vilju hakkame noppima alles kolme kuni viie aasta pärast.

Nagu selgub, on paljude n-ö üleöö edulugude eel tehtud aastaid rasket tööd, arendatud ettevõtteid ning ka põrutud. On mõistetav, et väikses Eestis tunneb meedia iga päev vajadust leida mõni särav edulugu, mistõttu tõstetakse vähimgi lootuskiir (näiteks suvaline Garage48 nädalavahetusel püsti pandud veebiteenus) esimesel võimalusel pildile, kõrvutades seda Skype’i (varem Nokia) mõõdulatiga. Samas jäetakse üsna kergel käel tähelepanuta, et Skype’ide, Facebookide ja Zyngade kõrval on sadu, kui mitte tuhandeid peaaegu samasuguseid ettevõtteid, millest me ei kuule kunagi.

Ehk ongi vahe selles, et nood ettevõtted tegid oma asja lootuses saavutada ühe silmapilguga edu ega arvestanud vähemalt kümmekonna aasta pideva tööga. Vähemasti tasub järjekordse internetifirma börsiletuleku ajal mõtiskleda, kas ettevõtte senised tulemused on saavutatud pideva ning kestliku arengu teel või mitte.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755