11. jaanuar 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigipoolne viivitus tõendite väljastamisel oli Hänni ütlusel mõnevõrra murettekitav. "Eriti seetõttu, et TeliaSonera esindaja pidas kunagi eravestluses kohaseks väita: "Üks on igatahes täiesti kindel – neid pabereid ei näe te mitte kunagi!"," selgitas ta Kawe Kapitali neljanda kvartali ülevaates avaldatud artiklis.

Hänni kinnitusel on TeliaSoneralt täiendava hüvitise nõudmine Eesti Telekomi aktsiate eest täiesti apoliitiline. "Meie eesmärk on ära kasutada neid argumente, mis aitaksid kaasa täiendava hüvitise saamisele TeliaSoneralt, mitte otsida ja välja tuua selle saavutamisel ebaolulisi andmeid meile lõpuks ometi kättesaadavaks tehtud tõenditest," märkis ta.

"Kõik, mis puudutab tahtevastaselt omandi võõrandamist, peaks olema läbi viidud ausalt ja läbipaistvalt. Riik pole antud menetluses meie vastaspooleks, vaid eeldatavalt võimude lahususe printsiipe austav neutraalne osapool," selgitas Hänni.

Rahandusministeeriumil läks tõendite (2004 ja 2009 tehtud Eesti Telekomi väärtuse analüüsid, valitsuse otsused jms seoses aktsiate müügiga) väljastamiseks üheksa kuud, viitas ta. Hänni ütlusel selgub sel nädalal, millised piirangud on tõenditega tutvumisele seatud. "Seetõttu ei saa veel täie kindlusega väita, et nende abil saame edasi liikuda kohtuasja sisulisse faasi," märkis ta.

Kui andmete avaldamise ulatus on piisav, oleks lõpuks väikeaktsionäridel võimalus saada vastuseid küsimustele, millele põhiaktsionär ülevõtmist otsustanud üldkoosolekul ja seni ka kohtuprotsessis ei ole pidanud vajalikuks vastata, selgitas Hänni.

"Millistel eeldustel on leitud, et aktsia õiglane hind on 93 krooni? Kas ettevõtet on hinnatud, eeldades parimat võimaliku käitumist väärtuse suurendamisel? Kas on arvestatud Eesti peatse kuulumisega eurotsooni," nimetas ta küsimusi.

Hänni kinnitusel kauples riik lisaks 93kroonisele aktsiahinnale välja rea lisatingimusi. "Ostjapoolne nõustumine täiendavate tingimustega viitab tavaliselt sellele, et väärtus on ostuhinna komponendist suurem. Kokkulepitud maksukäitumisel on rahaline tulem riigi jaoks ja ontlik eraettevõtja ei sea tavaliselt oma ettevõtmise eesmärgiks maksutulude maksimeerimist," lisas Hänni.

Ta meenutas, et riik nõudis müügiotsuse langetamisel täiendavalt kokkulepet erakorraliseks dividendimakseks ja kolmeks aastaks fikseeritud dividendipoliitikat, mis tähendas riigile jätkuvaid maksutulusid.

"Loodetavasti õnnestub meil näidata, et selline võimalus on ülevõtja jaoks seotud märkimisväärse õigusliku riskiga, mida edaspidi ehk ei soovita seetõttu võtta," lisas Hänni.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb