13. jaanuar 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Ma ise usun pigem sellesse, et avaliku sektori raha võiks aina rohkem anda laenuvormis. Sellel põhjusel, et selle raames oleks bürokraatiat vähem, see oleks paindlikum, mis ei oleks erinevates komisjonides kinni, rohkem äriliselt suunitletud," kommenteeris ta. Konsa lisas, et samuti aitaks laen lahendada probleemi, et kuna ettevõtete investeeringute tegemine on seotud äriliste riskidega, siis saaks riik teatud hetkel neid katta.

"Toetused subsideerivad ning moonutavad konkurentsi, mis ei ole hea. Laen moonutab konkurentsi vähem. Ma usun, et tulevik võiks olla pigem selles, et Eesti riik võiks rohkem kasutada laenu- või investeerimisinstrumente, kus mingil hetkel tuleb see raha riigi hallatavase fondi tagasi," rääkis Konsa.

Tehnopoli juhatuse liige lisas, et toetustega on palju bürokraatiat ning ettevõttele on päeva lõpuks see kallis. "Hetkel ongi koolitus-, investeerimis-, eksporditoetus jne. Kui ettevõtte teeb mingi projekti ja tal on idee, mida ta tahab ellu viia, mis koosneb erinevatest komponentidest, siis palju lihtsam oleks seda vaadata kui investeeringut ning rohkem väärilisematel alustel, kui lihtsalt jagame kassast raha välja ning loodame, et sellega tekkib mõju," arutles Konsa.

Tänane Äripäev kirjutab sellest, et kolm aastat tagasi määras PRIA toetusi 21 vesiviljelusprojektile. Eelmise aasta lõpu seisuga oli toetuse saanud projektidest ellu viidud seitse ning kuue puhul andis PRIA pikendust. Äripäev küsib, kuivõrd on Eestis ettevõtlustoetusi vaja.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb