9. aprill 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Igal aastal lõpetab Eestis kõrgkooli 11-12 tuhande tudengi ringis, viimasel õppeaastal sai lõpudiplomi 11 828 tudengit. Neist 23% ehk üle viiendiku lõpetas mõne ärinduse või halduse õppekava.

Selgituseks: ärindus ja haldus on üks õppesuund, mille alla liigitatakse ülikoolides õppekavu nagu ärikorraldus, rahvusvahelised suhted, ökonoomika, ettevõtlus jms, aga ärindus võib ka ise eraldi õppekava olla.

Ärinduse ja halduse populaarsus lööb kõiki teisi ülikoolides pakutavaid õppesuundi pika puuga - näiteks kui viimatilõppenud õppeaastal sai selles suunas lõpudiplomi 2700 tudengit, siis kõikide teiste õppesuundade lõpetajaid oli alla tuhande. Sellele suunale järgneb õpetajakoolituste ja kasvatusteaduste õppesuund ning seejärel tervise õppesuund, ehk need, kes õpivad arstiks, õeks ja proviisoriks.

Üleriiklikke andmeid selle kohta, kui palju eri erialade lõpetanud teenivad, haridusministeeriumis ega ülikoolides ei koguta. Teada on vaid kõrgharidusega inimeste keskmised palganumbrid koondnäitajana. 2009. aastal kõrgkooli lõpetanute seas oli enim (23%) neid, kelle brutopalk oli 575-766,8 eurot.

Lähemalt on oma vilistlasi uurinud Tartu Ülikool ning uuringust selgub, et just arstiteaduskonna lõpetanud teenivad ka teiste teaduskondadega võrreldes kõige enam. Majandusteaduskonna lõpetajad - ehk õppekavad, mis liigituvad ärinduse õppesuuna alla - on keskmise palga poolest aga kohe teisel kohal. Huvitav on seejuures asjaolu, et selle teaduskonna lõpetajate seas on kõige enam kõrgepalgalisi: 40% lõpetanutest oli brutopalk üle 1500 euro, arstiteaduskonnas oli selliseid lõpetajaid 32% ja teistes teaduskondades veelgi vähem.

Alates 1000 euro kuus teenisid keskmiselt ka õigus-, matemaatika-informaatika ning loodus ja tehnoloogiateaduskonna lõpetanud. Kõige madalamad keskmised palgad olid sotsiaal- ja haridusteaduskonna ning filosoofiateaduskonna lõpetajatel.

Kuigi Tartu Ülikooli eri teaduskondade vilistlasi vaadates on informaatika lõpetanutel pigem keskmised palgad, siis ülikoolide võrdluses on just Eesti Infotehnoloogia Kolledžis lõpetanutel Eesti kõige kõrgemad palgad. IT kolledžile järgnevad Sisekaitseakadeemia ja Tallinna Tehnikaülikool.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Martin Hallik ütles, et arvestades segadust kavandatava nn kõrgharidusreformi ümber ei ole hetkel võimalik öelda, kas ja milliseid muudatusi TÜ lähiaastatel erialade proportsioonides teha võiks.

"Praegu ei ole veel täpselt teada riikliku rahastamise alused tulevikus - ja ehkki see ei ole ainuke alus, millest tulenevalt ülikool oma koolitusvõimsust kavandab, mõjutab see siiski olulisel määral õppe pakkumist."

Ta lisas, et ülikooli arengukavas on määratletud suund senisest tugevamale panustamisele magistri- ja doktoriõppeastmel tipptasemel spetsialistide koolitamisse (st mitte valdkonniti, vaid õppeastmeti), samuti jääb ülikool täitma oma missiooni rahvusülikoolina.

Hallik ütles ka, et ülikool ei saa õppe pakkumise kujundamisel lähtuda sellest, millised on lõpetaja tulevikuväljavaated palga osas, vaid see kujuneb riikliku tellimuse ja ülikooli tugevuste põhjal.

Nii Tartu Ülikooli kui ka Praxise poolt läbi viidud uuringud on näidanud, et enamik üliõpilasi ei tee oma erialavalikut mitte tulevast töökohta silmas pidades, vaid isiklikust huvist eriala vastu. "Seega ei ole noorte erialavalikul tulevane sissetulek sugugi mitte ainuke kriteerium. Suurt rolli mängib huvi eriala vastu, aga ka eriala maine ühiskonnas. Kuidas muidu saaks selgitada tõsiasja, et Tartu Ülikoolis on olnud suur tung riigieelarvevälistele õppekohtadele ka näiteks sellistel õppekavadel nagu ajalugu, romanistika vms," ütles Hallik.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb