22. aprill 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööle oli hakanud esimene internetiühendus, mis avas Tartu Ülikooli, Eesti Biokeskuse ja teiste teadusasutuste jaoks rahvusvahelise koostöö uue ajastu.

Nagu mujal maailmas, olid ka Eestis internetipioneerideks teadusasutused. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi ja biokeskuse jõupingutused lõid 20 aasta eest Eesti akadeemilise andmesidevõrgu, millest kasvas 1993. aastal välja esimene internetiteenuse pakkuja, Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet.

Enok Sein, tollane biokeskuse insener ja hilisem EENeti direktor meenutab: "Eestvedajateks olid EBK ja KBFI. Satelliitsideseadmed paigaldati tähetorni hoone kuplitornist lõuna pool olevale platvormile/lamekatusele mõni aeg varem ja käivitamine pidi toimuma KBFI ühendusega samal ajal, st märtsis, aga miskipärast ei hakanud Tartu ühendus kohe tööle".

"Swedish Space Corporationi spetsialistid tulid aprillis uuesti ja siis läks asi käima. Käivitunud ühendus andis tõuke hoonete- ja asutustevaheliste ühenduste loomiseks: Tartu Ülikooli keemiahoone ja peahoone, Postimees... Tegevus läks laiemaks ja sündis EENet," märkis ta.

Interneti Eestisse toomise projekti finantseerisid George Sorose loodud Avatud Eesti Fond ja Rootsi Instituut Stockholmis, toetas Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Ühenduskanalit pakkus Rootsi Kosmoseagentuur.

Tartu ja Stockholmi Kuningliku Tehnikaülikooli vaheline ühenduskanal oli 1992. aastal kiirusega 64 kbps. Täna ehk 20 aastat hiljem kasutavad Eesti teadusasutused EENeti kaudu 78 000 korda kiiremat väliskanalit, kiirusega 5 Gbps.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb