21. juuli 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Häkkerite uued lemmikobjektid 

Kõigel, mis muutub digitaalseks ja on ühenduses internetiga, on ka pahupool. Häkkerid leiavad sissetungimiseks üha uusi viise ja objekte – elamute elektrimõõdikutest kuni tuumaelektrijaamadeni.

Bloombergi reastatud häkkimiste juhtumites on välja toodud 10 objekti, välja arvatud arvuti, mis on muutunud häkkerite rünnakte suhtes haavatavaks. 

1. VeesõjadAmeerika Ühendriikide sisejulgeolekuministeeriumi andmetel rünnati eelmisel aastal veejaamu 81 korral. See moodustab ligikaudu 40% mullu USA kontrollsüsteemide vastu tehtud 198 küberrünnakust.

2. Tunnelites kaevamineMullu avastasid Virginia teadlased senitundmata turvaaugu, mis oleks võimaldanud häkkeritel lülitada alarme välja ning sekkuda videovalvesse. Turvaauk oli internetiühenduses seadmetega, mille teises otsas olid neid funktsioone kontrollivad arvutid.

3. Mitte see, mida arst määrasKui sellised seadmed nagu insuliinipump ja südamestimulaator muutuvad traadivabaks, võib häkkerite sekkumine nende töösse olla surmava tagajärjega. Infoturbe uurija Barnaby Jack tõestas, et suudab umbes 90 meetri kauguselt läbi traadita sideprotokolli tungida Medtronicu insuliinipumba talitlusse ja sundida seda väljastama ohvri vereringesse surmav kogus insuliini. Medtronic on nüüd palganud turvaeksperdid, et kontrollida oma tooteid ja teeb USA sisejulgeolekuministeeriumiga koostööd.

4. Sularahaautomaatide ründamineEnne insuliinipumpadega tegelemist demonstreeris infoturbe uurija Barnaby Jack tunamullu, et suudab ekspluateerida kaht eri tüüpi sularahaautomaatide tarkvara nii, et automaadid hakkavad sularaha välja andma. Pole teada, kas uurijal õnnestus ka sularahaväljastamise tasu vältida.

5. Mehitamata lennuki kaaperdamineTexase Ülikooli teadlased leidsid viisi, kuidas kaaperdada mehitamata lennukite kommunikatsioonikanaleid, mida politsei võib valveks kasutada. Manipuleerides GPS signaale, olid nad võimelised lennuki umbes kilomeetri kauguselt oma valdusse võtma. Mehitamata õhusõiduk, mis peaks õhus nägema kõike, ei näinud siiski häkkerite kavatsusi.

6. HDTVd pakuvad uusi võimalusiTurvafirma Mocana on öelnud, et mõningate internetiühendusega HDTVde turvaaugud võimaldavad häkkeritel võltsida online-ankeete ning varastada krediitkaardiinfot, juhul kui teleriomanikud on sooritanud online-oste teleri kaudu.

7. TuumarünnakUssviirus Stuxnet, mida mida kasutati Iraani tuumaprogrammi vastu, on võimas näide küberrünnakust, mis kahjustab füüsilist infrastruktuuri.

Viirusetõrje tarkvarafirma Kaspersky Lab andmetel on teine pahavara, mis suunati Iraani vastu, Flame. Flame oskab lülitada sisse arvuti mikrofoni, et lindistada kõnesid ja teha screenshote, kui vestluseaken või e-posti konto on avatud.

8. Kõrged energiaarvedUurijad on tõestanud, et elektrimõõdikuid saab ümberprogrameerida nii, et inimeste elektriarveid on võimalik ülespoole kerida. Mõningatel juhtudel võib viiruseuss levida ka majapidamise teistesse mõõdikutesse, andes häkkerile veelgi suurema kontrolli.

9. Autodesse murdmineCalifornia, San Diego ja Washingtoni ülikooli teadlased on tõestanud, et ka autosid on võimalik häkkida. Nende eksperimentide peamine meetod on sõidukite pardaelektroonika kasutamine. Teiste rünnakute meetodid hõlmavad traadita ühenduse võimalusi nagu sisseehitatud Bluetooth, samuti autode CD-mängijad. Halvimal juhul võib häkker kaugjuhtimise teel võtta sõidu ajal kontrolli auto üle. Teadlased on leidnud vigu ka alarm- ning GPS-süsteemides, mis võimaldavad neil avada autouksi ning isegi mootorit käivitada.

10. Liiga palav kontorKa kütte- ja jahutussüsteemid on rünnakutele haavatavad. USA sisejulgeolekuministeeriumi juunikuu aruandest selgus, et ebatavalise rünnaku ohvriks langes üks kontorihoone, kus häkkerid tegid muudatusi energiajuhtimissüsteemis, mille tõttu kasvas ruumide temperatuur enneolematult kõrgeks. Pole teda, kas häkkerite lõppeesmärk oli kontoritöötajad higistama panna.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755