Kaspersky turvalise interneti kümme soovitust

Andmeturbefirma Kaspersky Lab spetsialistid tulid välja kümne põhikäsuga, mida om hea meelde jätta kõigil interneti kasutajatel.

1. Olge valvsad. Tänapäevased küberkurjategijate tehnoloogiad on nii kaugele arenenud, et teie arvuti kuritarvitamiseks pole vaja, et te külastaksite üht või teist lehekülge või käivitaksite kahjurtarkvara. Tihtipeale saab arvutit kasutaja teadmata sisse lülitada zombie-võrku (botneti) ning selle abil kasutada arvutit võrgurünnakute teostamiseks, väljapressimiseks või spämmi levitamiseks. Seda saab vältida võttes kasutusele komplekskaitset pakkuvaid lahendusi, mida tuleb ka regulaarselt uuendada.

2. Valivus on kõige tähtsam. Kasutage ainult usaldusväärseid ja turvalisi infoallikaid ning pidage meeles, et veebist saadud failidesse tuleb suhtuda igal juhul äärmiselt ettevaatlikult. Valivus on kõige tähtsam, seega enne ükskõik mis  faili avamist kontrollige see kindlasti viiruste suhtes.

3. Tehke varukoopiad. Aeg ajalt salvestage välisseadmetele faile, millega töötate. Elu näitab, et failide ja muu dokumentatsiooni  kopeerimise kulud on oluliselt väiksemad kui väljaminekud väärtusliku info taastamiseks arvuti rikkimineku korral.

4. Ärge laske võõraid inimesi oma arvuti ette. Piirake teie arvutile ligipääsu omavate inimeste ringi. Kõrge nakatumise riskiga rühma kuuluvad just nn mitmekasutajate arvutid. Samuti blokeerige välisseadmete automaatset käivitumist – kahjurtarkvara levitamine toimub kõige sagedamini DVDde ja mälupulkade kaudu.

5. Ärge alluge provokatsioonidele. Kaasaegsed küberkurjategijad kasutavad erinevaid sotsiaalinseneeria võtteid teie tähelepanu meelitamiseks. Kõige levinumad netipettuse liigid on: lingid võltsitud kodulehtedele, SMS-petturlus, interneti loteriid, rahalised püramiidskeemid, võltsviirusetõrje. Ahvatlusele järele andes võite kaotada väärtuslikku informatsiooni ning ka oma raha. Seega ärge uskuge ootamatuisse võitudesse ja suhtuge ettevaatlikult üleskutsetesse SMS-hääletamiseks.

6. Usalda, kuid kontrolli. Saates kellelegi oma isiklikke andmeid veenduge selles, et saaja on tõepoolest see, kellena ta esineb.  Alati täpsustage SMS-ide lühinumbritele saatmise lõppmaksumust. Eirates seda põhikäsku võite saada kopsaka arve mobiilside teenuste eest.

7. Vaadake tähelepanelikult. Kasutajanime ja salasõna sisestamisel eri lehekülgedele kontrollige tähelepanelikult veebilehitseja aadressiribale ilmuva aadressi autentsust. Niinimetatud õngitsemislehte (phishing pages) tehakse visuaalselt sarnasteks autentsetele (näiteks võib võltsleht välja näha nagu sotsiaalvõrgustiku või internetipanga oma), teie salasõnade väljapetmiseks.

8. Kaitske oma virtuaalset identiteeti. Kasutades ühte ja sama salasõna kõikide interneti ressursside jaoks võite teha oma andmed kättesaadavaks petturitele, kes saavad aga postitada teie nimelt spämmi, saada ligipääsu teie jaoks väärtuslikule infole, hävitada selle ära või isegi hakata teid šantažeerima. Asjatundjad soovitavad omada kahte e-posti aadressi - ühte avaliku tegevuse jaoks (foorumid, vestlustoad jne) ning teist, mis on teada ainult kõige lähedasematele inimestele, isikliku kirjavahetuse jaoks. Kasutage keerulisi salasõnu, erinevate ressursside jaoks erinevaid. Ärge kunagi edastage oma kasutajanime ja salasõnu kolmandatele isikutele.

9. Ärge kasutage piraattarkvara. Kasutage ainult litsenseeritud tarkvara ja rakendusi. Piraattarkvara sisaldab turvaauke, mida kasutatakse teie arvutile ligipääsu saamiseks. Lõpptulemusena võivad tasuta ja piraatkoopiad tekitada teile suuremat kahju kui viirus ise.

10. Vajate turvalist internetti – valige õige tarkvara. Kaasaegsete veebiohtude tase dikteerib uusi nõudeid infoturvalisuse süsteemidele. Aktiivsetele üleilmse võrgu kasutajatele ei piisa viirusetõrjest selle klassikalises mõistes. Ilma selliste vahenditeta nagu võrguekraan, tarkvara kontroll ja kahtlase aktiivsuse automaatne monitooring pole enam võimalik nakatusi üles leida ja ennetada. Sellised lisavõimalused nagu anti-phishing, antispämm, vanemlik kontroll ja pilve tehnoloogiad sageli aitavad vältida internetis viibimise kahjulukke tagajärge.

Kaspersky teatel on suurem osa meie elust seotud internetiga, kus me ostleme, maksame arveid, säilitame infot, suhtleme ning ühtlasi pälvime ka küberkurjategijate tähelepanu. Interneti populaarsuse kasvuga kasvab ka küberkuritegude arv. Iga kahe minuti tagant tekib 170 uut kahjurtarkvara. Küberkurjategijate ohvrideks langevad aga reeglina tavalised kasutajad, mitte vilunud programmeerijad.

"Tänapäeva internet erineb drastiliselt sellest, milline oli üleilmne võrk 15 aastat tagasi: täna on see terve universum, mis elab omaenda reeglite järgi. Suureneb võrgus valitsevate ohtude arv, muutuvad interneti käitumisreeglid, muutmatuks jääb aga ainult üks: vajadus online-keskkonnas turvalist ajaveetmist võimaldavate teadmiste järele," ütles Kaspersky Labi tegevjuht Balti riikides, Ungaris, Tšehhis ja Slovaakias Andris Steinmanis.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Stockmann otsib ARENDUSSPETSIALISTI

Stockmann AS

29. aprill 2018

Derivco is looking for a SENIOR FULL STACK DEVELOPER

Derivco Estonia OÜ

10. mai 2018

Arvamused

Teabevara