Autor: Marek Mühlberg • 9. oktoober 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Me kõik oleme ilmselt sama meelt, et meie tänastel arvutitel hakkab aur otsa saama – aina suurenevate andmemahtude töötlemine kulutab aina enam ja enam aega. Seega, vaja on murrangut,“ ütles John Cohn. „Mis siis juhtub järgmise 10 aasta jooksul? Esiteks oleme me teel nanosüsteemideni ehk et kui täna mahutab iga mikrokiip miljard transistorit, siis õige varsti on neid igas kiibis juba terve triljon. Ning seejuures kiipide suurus ei kasva – see isegi väheneb!“ Kuidas see võimalik saab olla, küsis Cohn, ning vastas: „Mäletate kõiki neid pööraseid asju, mida me kunagi füüsikatundides õppisime, ning ei suutnud uskuda, et see kunagi ka reaalsuses töötaks – no vot, tegelikult need ikka töötavad!“

Ülimalt väikesed, vähese energia- ja ruumitarbega mikrokiibid muudavad Cohni sõnul kardinaalselt ka meditsiini tulevikku. „Seesama väike kiibike areneb sõna otseses mõttes pisikeseks kuid ülivõimsaks laboriks – tibatilluke veretilgake saab analüüsitud vaid mõne minutiga. Veelgi enam – sama labor saab kiirelt hakkama ka inimese DNA analüüsimisega,“ kirjeldas Cohn. „Ning see ei olegi enam mingi kauge ja ebamäärane tulevik – me oleme IBMis mõned säärased laborid juba valmis teinud ning neid ka USA valitsusele demonstreerinud.“

„Ühesõnaga, lähima kümne aastaga muudame me arvutid tänasest tuhat korda kiiremaks – lähituleviku arvuti suudab teha miljard tehet ühe nanosekundi jooksul!“ võttis Cohn jutu kokku. „Ja arvutite mõõtmed vähenevad sealjuures tervelt kolmandiku võrra.“

Kuid see pole veel kõik – Cohn on täiesti kindel, et arvuti õpib peagi mõtlema nagu inimene. „Meil on tegelikult juba valmis üks arvuti, mis suudab täiesti iseseisvalt otsida internetist andmeid Lady Gaga kohta – ta loeb veebilehti, vaatab YouTube’ist videosid ning teeb kogutud andmete põhjal üsnagi inimlikke järeldusi,“ naeris Cohn. „Tegelikult pole selles, et arvutid õpivad infot töötlema, olemasoleva informatsiooni põhjal järeldusi tegema, midagi väga imelikku – me oleme IBMis juba valmistanud arvuti, mis võitis „Kuldvillaku“ saate. Ning alles hiljuti ehitasime arvuti nimega Watson, mis suudab kogutud andmete põhjal täiesti iseseisvalt patsiendile diagnoosi panna. Ning ma olen näinud ka arvutit, mis suudab mu käekirjast aru saada! Isegi mu naine ei suuda seda!“

Kuid kas lähitulevikus peab arvutiga endiselt rääkides (või programmeerimiskeelt kasutades) suhtlema või hakkab see näiteks mõtteid lugema, küsiti konverentsisaalist. „Jah, meil on hetkelgi käsil mitmeid uuringuid, mis käsitlevad teemat, et kuidas arvutid ja inimesed kognitiivsel ja ka bioloogilisel tasandil suhtlevad,“ vastas Cohn. „Üks mu hea sõber lõi hiljuti just muusikat tootva arvuti, mida suudab kasutada ka täiesti halvatud inimene, pelgalt mõtte jõul. Ma olen seda arvutit oma silmaga näinud ja kasutanud ja tõesti – see töötab!“

Kuid kui arvuti õpib mõtlema nagu inimene, siis mis saab inimesest, küsiti veel üks küsimus. „No esiteks kulub selleks ikka veel päris palju aega, mil arvuti õpib mõtlema täpselt samuti nagu inimene – sest jah, midagi ta juba tõesti suudab, aga kõhutunne, emotsioonid – no nendega läheb küll veel aega,“ rahustas Cohn.