Autor: Kaisa Gabral • 22. oktoober 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seitse suurettevõtjat kirjutasid avalikus ühispöördumises poliitikutele Kaja Kallasele, Sven Sesterile ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile, et valitsus on tekitanud tõsist kahju Eesti investeerimiskliimale, riigi rahvusvahelisele konkurentsivõimele ning ettevõtluskeskkonnale. Ettevõtjate kinnitusel on investorite põhimureks tõsiasi, et  valitseb ettearvamatuse õhkkond ning keegi ei tea, missugune tasu, maks või ettevõtlustingimus võib üleöö ja ebanormaalselt suurel määral muutuda. Näitena toodi välja meresõiduohutuse seaduse muutmise algatamine valitsuses.

Küsimustele vastab Jaan Pillesaar:

 Kas olete nõus pöördujate etteheidetega valitsusele? Miks?

Jah, riik kuulab ettevõtjaid väga vähe, arvestades seda, kui otseses seoses on ettevõtete probleemid ja riigi maksulaekumised. Enamik riigijuhte ei tundu mõistvat, et kui ettevõtjatel on probleem, siis näeb riik peatselt sedasama probleemi ka oma rahakotis, sest vastavad töökohad ja maksutulud hakkavad vähenema. Mina arvan, et riik peaks kuulama transiidiettevõtjaid väga hoolikalt ja lähtuma kuuldust, et mitte põhjustada ärimahtude vähenemist ja riigi maksutulude langust selles valdkonnas.

Riigijuhid peavad teadvustama igal sammul, et kõik ettevõtlust segavad bürokraatlikud reeglid ja kõrged maksud toovad alati kaasa töökohtade vähenemise, vähem maksulaekumisi ja rohkem töötuid. Töötuid peab riik vastupidi üleval pidama, selle asemel et neilt maksutulu korjata. Läheb omakorda vaja palju toimivaid töökohti, et ühele töötule töötuskindlustust maksta. Riik kaotab iga kadunud töökoha pealt märksa rohkem raha kui ettevõtja, sest ühe töötaja kohta on enamike ettevõtete kasumimarginaal kordades madalam kui riigi maksutulu.

Eesti valitsuse tegevusest mina ei näe, et osatakse ette näha oma tegevuste ja tegematajätmiste mõju riigi rahalisele tulevikule.  Kui raha on vähe, kutsutakse kokku krokodillide komisjon, et mõelda kellelt ja kui palju saab raha ära võtta, selle asemel et mõelda, kuidas riigikassasse rohkem raha teenida. Need on kaks täiesti erinevat lähenemisviisi. Viimane toob kasvu ja edu. Kokkuhoid on ka oluline, kuid kasv on olulisem.  Sest kokku hoida saab vaid mingi lõpliku summa. Tulusid suurendada saab aga vabal turul piiramatult.

Kuidas valitsuse tegevus teie hinnangul meie välisinvesteeringutele mõjub?

Kõige rohkem välisinvesteeringuid läheb riikidesse, kus riik on õhuke ja maksud mõistlikud. Eestis on ebanormaalselt kõrged tööjõumaksud, ning selle asjaolu negatiivset mõju majandusele ja maksulaekumisele ei kompenseeri ka ettevõtete tulumaksuvabastus. Tulumaksuvabastus aitab kõige rohkem monopole ja rantjeesid. Alustavatel ettevõtetel ju polegi enamasti kasumit, mida maksustada.

Mida annaks ette võtta, et seda olukorda lahendada/leevendada?

 Ettepanek kuulata ettevõtjaid, on riigile väga mõistlik. Sest riigikassa täitub ainult ettevõtjate tegevuse tulemusel. Kui keegi poest piima ostab või palk kontole laekub, siis kõik maksud selle pealt tasub riigile ettevõte, mitte piimaostja või palgasaaja. Ja kui ettevõtjad oma äri vähendavad, vähenevad täpselt samas tempos ka riigi maksutulud. Riigijuhil ei ole mõistlik eirata fakti, et riigi ja ettevõtja rahakotid on ühendatud.