Autor: Marek Mühlberg • 13. november 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„SEB uuringu kohaselt ei ole ka korraliku säästuvõimega inimestest 36 protsendil ühe kuu rahatagavara. Säästmine eeldab meelekindlust ja distsipliini ning seda mõistes otsisime lahendust, mis aitaks inimestel võimalikult lihtsalt ja märkamatult tarbimise kõrvalt raha tuleviku tarvis kõrvale panna,“ märkis SEB juhatuse liige ja jaepanganduse ning tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit.

Digikassa puhul ümardab pangasüsteem iga päeva lõpus kontolt maha arvestatud kaardimakse summad järgmise täiseuroni ning erisus sentides jõuab järgmise päeva hommikuks kliendi tavakontolt kogumishoiusele. Kaardimaksena lähevad arvesse ka internetis tehtud deebetkaardimaksed. Näiteks, kui maksta päeva jooksul kaardiga 6 eurot ja 40 senti, siis järgmise päeva hommikuks jõuab kogumishoiusele 60 senti (7,00-6,40=0,60). Kui maksta kaardiga päeva jooksul mitmel korral, siis toimub ümardamine iga makse kohta eraldi. Kogusumma kantakse kogumishoiusele ühekorraga. Juhul, kui kaardiga tasutud summa on juba täiseurodes (näiteks 2 eurot), siis ülespoole ümardamist ei toimu ning Digikassasse sellelt tehingult raha ei laeku.

„Aktiivsemad kaardikasutajad on noored ja neil on samas kõige vähem sääste ning ka püsivust raha säästa. Ma arvan, et Digikassa aitaks just noortel koguda igapäeva arveldusi tehes oma elu esimesed säästud. Igalt ostult mõned sendid tuleviku tarvis kõrvale pannes on võimalik koguda endale rahatagavara, mis aitab kas suurendada kindlustunnet või vältida olukorda, kus tuleb ootamatute väljaminekute katmiseks laenu võtta. Keskmiselt teeb SEB klient kuus ligi 20 kaardimakset ning Digikassat kasutades saaks tavapärase tarbimise kõrvalt panna tulevikuks kõrvale ligikaudu 10 eurot. Kokku teevad SEB kliendid pangakaartidega kuus enam kui 4 miljonit tehingut,“ lisas Vaikmäe-Koit.