Autor: Marek Mühlberg • 14. november 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Esmakordselt on Eesti ülikoolil õnnestunud koordinaatorina saada Euroopa Komisjoni info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) programmist rahastus suuremahulisele uurimisprojektile (Large-Scale Integrated Project).

Neli aastat kestev Learning Layers projekt käivitus 1. novembril 2012, selle eelarve ületab 12 miljonit eurot. Projekti on kaasatud 17 partnerorganisatsiooni Austriast, Eestist, Hispaaniast, Inglismaalt, Norrast, Saksamaalt ja Soomest. Projekti teaduslikuks koordinaatoriks on Tallinna Ülikool ja administratiivseks koordinaatoriks Barcelonas tegutsev uurimisinstituut CIMNE. Projekt keskendub peamiselt informaalsele õppele uute tehnoloogiate kaasabil.

“On ammu teada, et suurem osa töökohal toimuvast õppest on informaalset laadi, samas kui tänased e-õppe tehnoloogiad toetavad pigem formaalset õpet traditsiooniliste e-kursuste vormis”, selgitab projekti teaduslik koordinaator Tobias Ley, kes töötab professorina Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi haridustehnoloogia keskuses.

Olgugi, et mobiilsed ja sotsiaalsed tehnoloogiad on tänaseks muutunud loomulikuks osaks meie elust, pole informaalset õpet soodustav süsteemne lähenemine organisatsioonides väga levinud. Ley sõnul on samas ruumis töötavalt kolleegilt hõikamise teel abi küsimine efektiivne, ent pakutava nõu mõju jääb piiratuks. "See tähendab, et teistel kolleegidel on õppetunnist vähe abi. Kas personaalsed mobiilsed tehnoloogiad võiks aidata sedalaadi informaalsete õppetundide mõju-ulatust oluliselt laiendada? Just sellele uurimisprobleemile projekt keskendubki, arendades ja katsetades uudseid tarkvaralahendusi. On oluline, et loodavad tehnoloogilised lahendused peavad olema rakendatavad töökohal, kus informaalne õpe toimub," selgitab Ley.

“Varasemates e-õppe uurimisprojektides oleme loonud lahendusi, mida saab kasutada üksnes kontoriarvutis. Seevastu käesolevas projektis keskendutakse e-õppe tehnoloogiatele, mis sobivad ka välitingimustesse,” selgitab Grazi Tehnikaülikooli professor Stefanie Lindstaedt, kes vastutab projektis tehnoloogilise arendustegevuse eest.

Seekordse taotlusvooru eesmärgiseade andis selge eelistuse projektidele, mis pakuvad lahendusi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) sellistes valdkondades, kus seni pole e-õpet rakendatud. Learning Layers projekt valis sihtrühmaks ehitus- ja meditsiiniteenuste sektoris tegutsevad VKEd. Informaalne õpe on nende valdkondade ettevõtetes küll alati olulist rolli mänginud, kuid see on seni toiminud suuresti ilma tehnoloogiliste abivahenditeta.

Lisaks töötajate vahelise suhtluse uurimisele töökohal õppimise kontekstis vaadeldakse LL projektis ka digitaalsete õppematerjalide koostamist, hindamist, parendamist, kasutamist ja soovitamist  informaalses õppes. Kuna ehitus- ja terviseteenuste sektoris puutuvad töötajad kokku eelkõige füüsiliste objektidega nagu masinad, tööriistad või materjalid, otsib LL projekt võimalusi füüsilise ja digimaailma objektide ühendamiseks. Näiteks on tänapäeval väga lihtne salvestada mobiiltelefoniga uudse ehitusmaterjali või meditsiinilise tööriista kasutamisõpetus, sidudes selle teiste põhjalikumate õppematerjalidega ja arutelufoorumitega veebis ning QR-koodiga seadme pakendil.