Autor: Marek Mühlberg • 14. jaanuar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mees leiti oma Brooklyni kodust pooduna. Pere ja lähedaste arvates mõjutas Swartzi otsust eelseisev kohtuistung ja süüdimiõistmise korral kaasnev ebaproportsionaalselt karm karistus - 35 aastat vangistust. Täiendavalt kannatas Swartz ka depressiooni all.

Varalahkunud internetiaktivisti näol oli tegu kunagise lapsgeeniusega. 14-aastaselt aitas Swartz kirja panna RSS 1.0 standardi ning aasta hiljem osales ta mittetulundusühingu Creative Commons loomises. Aaron õppis lühiajaliselt prestiižses Stanfordi ülikoolis, kuid lahkus, sest ei leidnud eest sobivat intellektuaalset õhkkonda. Mehe sõnul suhtusid kaastudengid oma õpingutesse liiga ükskõikselt.

Õpingute jätkamise asemel asutas Swartz Y Combinatori idufirmade suveprogrammi raames ettevõtte Infogami ja töötas välja samanimelise wiki platvormi. Ettevõtte arendamiseks soovitasid Y Combinatori organiseerijad Infogamil liituda Redditiga - liitumine sai teoks 2005. aastal. Aasta hiljem müüdi Reddit ajakirja Wired omanikfirmale CondéNet.

Redditi järel lansseeris Swartz lihtsa veebilehtede loomise rakenduse Jottit, töötas Harvardi ülikooli eetikakeskuses ning asutas veebikommuuni Demand Progress, mis sai tuntuks SOPA eelnõud tauniva kampaania organiseerijana.

Swartzi probleemid võimudega said alguse 2011. aasta juulis kui ta Massachusettsi Tehnoloogiainistituudis ühte kappi peitunult JSTOR-i andmebaasist enam kui 4 miljonit akadeemilist artiklit alla laadis. Ta oli seisukohal, et maksumaksja raha eest loodud kirjutistele peaks olema ligipääs laiemal ringkonnal inimestel. Olgugi, et JSTOR loobus süüdistustest, otsustasid föderaalvalitsuse esindajad asjaga kohtusse minna.

Tänaseks on JSTOR teinud Swartzi poolt alla laetud artiklid kättesaadavaks kõigile. Oma toetuse näitamiseks on mitmed akadeemikud hakanud Twitteris jagama ligipääsu isiklikele koopiaõigusega kaitstud kirjutistele. Oma järelhüüde on teiste hulgas avaldanud JSTOR, MIT president ja Tim Berners Lee.