21. jaanuar 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tugevuses peitub nõrkus

Tarbijale pankade laenu- ja liisingutingimuste kohta infot vahendav ja võrdlev portaal võib olla hea abimees raha ja aja säästmisel – kui on kindel, et kliendi enda kohta avalikustatud infot kurjasti ära ei kasutata.

Äripäev soovitab igal juhul järele mõelda, enne kui enda kohta andmeid anda. Pangalaen.ee-nimelisel portaalil jumet selles mõttes, et praegu teenivad pangad osaliselt ka inimeste teadmatuse, info piiratud liikumise pealt.  Kuid portaali kasutamise hinnaks oma isiklike, sh finantsseisu puudutavate andmete jagamine. Andmete kogumisest ja töötlemisest on saamas suur äri ning isegi kui portaal ei leki, on võimalik klient endast portaali vahendusel teada andnud finantsasutustele, kellel võib omakorda tekkida kiusatus seda infot ära kasutada.

Idee on iseenesest kiiduväärt. Kliendile antakse võimalus hankida eri finantsteenuste pakkumised nii, et taotlus esitatakse korraga kõigile pakkujatele, ning seejärel tekib võimalus turulolijate pakkumisi võrrelda. Muidugi pole see ühelegi pangale uudis, et ka praegu küsivad kliendid konkurentidelt pakkumisi ja seda saab teha n-ö toolilt tõusmata ehk pankade kodulehekülgede kaudu. Pangalaen.ee aitab aga aega kokku hoida.

Nähes, et pakkumist küsitakse vahendaja kaudu, on pank tõenäoliselt motiveeritum tegema head pakkumist kui olukorras, kus vaid aimab, et klient küsib pakkumise ka teistelt. Kliendil tekib hea ülevaade turuhindadest ning koos sellega valikuvabadus. Ilmselt see ongi põhjus, miks suured pangad portaali suhtes kuigi koostööaltid ei ole. Samas on see, et pakkumist küsitakse korraga mitmelt pangalt, ka ettevõtmise kõige nõrgem külg. Laenupakkumise ankeet on püütud teha võimalikult põhjalik ilmselt just seetõttu, et eri pangad küsivad potentsiaalse kliendi kohta veidi erinevat infot.

Paratamatult tekib küsimus, mida selle tundliku infoga tehakse. Andmekaitseinspektsiooni kinnituse kohaselt on kõige olulisem on see, et pangalaen.ee ei säilita isikuandmeid ja ei riku  isikuandmete kaitse seadust. Sellegipoolest võib vägagi isiklikku laadi info avaldamise suhtes tekkida psühholoogiline tõrge, seda isegi juhul, kui usaldamatuseks ei ole põhjust. Selles valguses töötab portaali omaniku noorus ja tundmatus tema kahjuks.

Samas on pangalaen.ee asutaja kiirelt reageerinud nii andmekaitseinspektsiooni kui tarbijakaitseameti kriitikale ning ametite kirjeldatud puudused kõrvaldanud. See näitab, et ta on huvitatud usaldusväärse teenuse loomisest.  Iseasi, kas andmekaitseseadus suudab tegelikult kõikvõimalikke info töötlemise viise ennetada. Pole ju harvad juhtumid, kui kliendi poole pöördud müügipakkumisega ettevõte, kellele me enda teada pole oma andmeid andnud.

Konkurentsi soodustajana pangalaen.ee äriidee toimib. Kui teenus osutub ajahambale vastu pidavaks ettevõtmiseks, siis võiks olla portaali kaudu teenuste võrreldav info kättesaadav mitte ainult kodu-, tarbimislaenude ning liisingute kohta, vaid ka näiteks pensionisamba või krediitkaardi valimisel. Viimaste puhul oleks võrdlev info ehk vajalikumgi kui näiteks kodulaenu puhul. Ka turismifirmade pakkumiste võrdlemine võiks olla hea äriidee.

 

 

Autor: Vilja Kiisler, Äripäev

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755