Arengufondi ümberkorraldus vajab usalduskrediiti

Äripäev toetab Arengufondi juhi Tõnis Arro reformikava, mis suurendab tulevikus tuntavalt riskiinvesteeringute mahtu ja samas kaitseb meid riigi raha mõttetu laristamise eest. Plaan elavdada Eestis riskikapitalitööstust ja asutada Arengufondi juurde uus nn fondide fond, mis investeeriks erakapitali kaasavatesse allfondidesse, on samm õiges suunas, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Möödunud suvel andis Äripäev Arengufondile karmi hinnangu: see pikemat aega suurte sõnade saatel raharaiskamisega tegelev asutus peaks tegevuse lõpetama või siis, kergelt sarkastilise mööndusega, kogu maksumaksjalt saadud ning investeerimiseks ette nähtud raha erafondide kätte andma.
Tundub, et Arengufond on pärast Arro juhina ametisse astumist Äripäeva soovitusi järginud. Asutus asus kokku hoidma jooksvatelt kulutustelt, kärbiti personali ja koliti ümber mõistlikuma hinnaklassiga kontoriruumidesse. Nüüd pandi lauale julge plaan Eesti riskikapitalituru elavdamiseks.

Kui kava kohaselt tekib ühe riikliku investeerimisfondi asemele mitu otseinvesteeringuid tegevat erafondi, siis – kui usaldada teooriat – peaks suurenema kapitali pakkumine ja aktiviseeruma turg. See saadaks väga hea sõnumi Eesti idufirmadele, kel tekiks senisest laiem võimalus investoreid valida.

Usaldus. Teoorias peaks riigi roll varase faasi investeeringute tegemises seisnema turutõrke ületamises. Kui riik aitab investeerida arenevasse ettevõttesse sellises faasis, kus ebaõnnestumise tõenäosus on niivõrd suur, et ületab erainvestorite riskitaluvuse, siis –  kui usaldada teooriat – peaks riigi finantstugi tagama võimaluse niisuguste innovaatiliste ettevõtete sünniks, mis muidu jääksid sündimata.
Muutuskava võib ilmselt arvestada valitsuskoalitsiooni toetusega, sest plaani heaks kiitnud Arengufondi nõukogusse kuuluvad teiste hulgas ministrid Jürgen Ligi ja Juhan Parts ning riigikogu liikmed Mart Laar ja Kaja Kallas.

Eeldades, et muutuskava saab parlamendi heakskiidu ning Arengufond saab seadusega võimaluse asutada fondifondi, mis investeerib erakapitali kaasavatesse allfondidesse, on järgmine loogiline küsimus: kes oleks need eraisikud või investorid, kelle raha kaasatakse uude fondifondi ja selle allfondidesse? Arengufondi hinnangul peaks vähemalt mõne neist allfondidest asutama kogenud rahvusvahelise kogemusega riskikapitalistid.

Arengufond loodab asutatavasse fondifondi lisada ka tõukefondide vahendeid. Samuti nähakse head perspektiivi koostöös pensionifondide halduritega, kellel on praegu Eesti turul suhteliselt piiratud võimalused oma kapitali paigutamiseks. Kui usaldada Tõnis Arro optimistlikku sisetunnet, peaks selle tulemusel kapitali pakkumine varase faasi investeeringuteks loodetavasti muutuma suuremaks ja kvaliteetsemaks.
Äripäeva hinnangul on see lootus õigustatud, kuid on paljuski mängu tulevate riskikapitalistide ja fondihaldurite nägu. Küsimus on nende inimeste kompetentsis – mida nad oskavad ja kas neil on küllalt usalduskrediiti. Head fondivalitsejad ei teki iseenesest, kuid saame ainult rõõmustada, kui õnnestub sedalaadi kompetentsi Eestisse juurde tekitada.

Õige riskivalik. Maksumaksjate ja riigi poolt vaadates on risk seda suurem, mida rohkem läheb mõnes idufirmas kontroll nende raha liikumise üle riskikapitalistidele. Samas, kui Arengufondi osalusel tekib piisaval arvul allfonde, siis on maksumaksja raha eest soetatud munad pandud mitmesse korvi ja osa riskidest õigesti maandatud. Kes üldse ei riskiks, see ei saaks ilmselt midagi.

 

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Arvamused

Teabevara