27. veebruar 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Meedia 2013: kasvavad Google, Facebook ja teised kanalid, mida Eestis ei mõõdeta

Aasta Meediategu konkursi valguses uurisime Eesti meediaagentuuride juhtidelt, millisena paistab pärast kahe kuu möödumist 2013. aasta reklaamikulutuste koha pealt ja millised on tänavu suurimad väljakutsed meediaagentuuride jaoks.

Erki Heinsaar, Mediabrands Digitali juht:

Prognoosin, et see meediareklaamiturg, mida Emor mõõdab, jääb suurusjärgus samale tasemele, mis möödunud aastal. Reaalselt meediamahud mõnevõrra kasvavad, aga see kasv läheb Eestist väljapoole jäävatesse kanalitesse (Google’i otsing, Google’i bännervõrgustik, Facebook, ?????????). Meeditüübiti tõuseb enim internet ja tõenäoliselt pisut ka tele. Langeb print, eeskätt ajalehed. Välimeedia ja raadio on stabiilsed.

Märksõnad, mis alanud aastat iseloomustavad:

Mõõtmine – eeskätt internetis, kus reaalselt mõõta saab, aga ka online ja offline kontaktiväärtuste hindamine ja võrdlus.Täpsem sihtimine ja efektiivsuse kasv – erinevate huvidega inimesed hakkavad nägema erinevaid reklaame lähtuvalt oma veebikäitumisest. Retargeting ei ole enam lihtsalt põnev sõna, millest kõik räägivad, aga mida keegi ei kasuta.Kampaaniapõhistelt lähenemistelt liigutakse edasi püsiva ja mõtestatud turunduse juurde ehk klientidega ei suhelda enam ainult kampaaniavormis ühes suunas sõnumeid karjudes, vaid suureneb kahepoolse ja kliendi huvidest lähtuva suhtluse osakaal nii omakanalites kui ostetud meedias.

:

Indrek Soom, Initiative'i juht

2013.a jääb kommertsreklaami mahu osas eelmise aastaga võrreldes üsna samale tasemele. Üksikud turule sisenejad toovad lisaraha, aga see ei tohiks suurt pilti eriti mõjutada (va. valimisreklaam).  Interneti osakaal võiks ju pisut veel tõusta, aga sellest olulisem on Google'is ja Facebookis olev reklaamikäive, mida täna Eestis ei mõõdeta. Selle võrra võib internetikäive näidatust olla ca 60% suurem. Lühidalt – kui reklaamimahtude monitoorimismetoodikat ei muudeta, siis olulisi tõusjaid meediumite osas 2013. aastal ei näe.  

Initiative'i jaoks on 2013. aastal jätkuvalt kõige olulisemad märksõnad meie klientide äritulemused ja terviklikud lahendused. Enamus meie energiast läheb kahte kohta:

Kampaaniate nö. ellu äratamise peale, et tagada klientide äritulemused. See tähendab, et taktikalisele meediaplaneerimisele eelneb väga olulist rolli mängiv sihtrühmade süva-kaardistamine ja neid käivitavate faktorite leidmine. Klientidele teenuse osutamise protsessi arendamisele. Meie nägemuse kohaselt vajab klassikaline account manager - media planner mudel uuendus. See tähendab ka reklaamiagentuuridega koostöö järgmisele tasemele viimist, et klient saaks terviklikumad lahendused ja näeks selles reaalset kasu.

 :

Meelis Järvela, Universal McCanni juht

Meediasektoris jätkub päris kindlasti ka 2013. aastal meediamahtude tõus internetis , kuid omaette küsimuseks jääb, kui suur osa antud tõusust jõuab bännerpindade müüjateni ning kui suur osa otsimootoritesse ja  sotsiaalmeedia turundusse. Tingituna sügisestest KOV valimistest võib sel aastal kindlate tõusjate sekka lugeda ka välimeedia ja otseposti, kusjuures viimane tõuseks minu hinnangul ka ilma valimisteta. TV-s eelmise aasta langus peatub ja ehk tuleb ka väike lisa. Tervikuna kokku annab see meediamaastikule mõõduka 5% tõusu.  

Kaarel Oja, Media Contactsi juht

Suurt mahtude kasvu me 2013. aastal meediareklaamiturul ilmselt ei näe, langevad print ning osakaalu väiksest muutusest kasvab TNS'i mõõdetud internetiinvesteering. Turg liigub enamasti SKP-ga samas taktis ning seega võiks investeeringute tase 2013. aastal kasvada valimiste toel ca 5%.

Digitaalses meedias kasvab mahult mobiilsetele seadmetele suunatud reklaam, mis võrreldes eelmise aastaga suudab katta suurema osa meie tarbija meediapäevast. Samuti näeme digitaalses meedias videoformaadi kasutamise tõusu, mis võimaldab traditsioonilise telereklaamiga võrreldes sarnast tarbimiskogemust, kuid paremat mõõdetavust reklaamija jaoks. Sotsiaalmeediast on paljudele reklaamijatele nüüdseks saanud pigem järgmine reklaamikanal, mille osakaalu kasvatada lähtuvalt selle meedia tarbimisest, kuid sõnumi poolelt rakendub integreeritud turunduskommunikatsiooni põhimõte ka kogu sotsiaalmeedia ostetud reklaamile ja toodetud sisule.

:

Anu Art, Mindshare tegevjuht

Tõenäoliselt tuleb 2013 suhteliselt sarnane möödunud aastale. Internet jätkab kasvamist, tõus võib küll olla mõneti väiksem kui seni. Raadio ja välimeedia on väikses plussis. Tele stabiilne, ajakirjad stabiilsed või väikses plussis, ajalehed kerges miinuses. Mõningast elavnemist meediareklaamiturule toovad kindlasti sügisel toimuvad valimised.

2013.a trend on andmete rohkus ja oskus neid tõlgendada (data on 2013 aasta ja ka järgnevate aastate märksõnaks) – andmed nii uuringutest, kui ka internetipõhisest käitumisest. Mida rohkem suudame meediaagentuurina õigeid andmeid koguda, neid õigesti tõlgendada ja õigeid järeldusi teha, seda paremini suudame anda panuse kliendi kommunikatsiooni ning luua kõige efektiivsemad ja tagasiteenivamad strateegiad.

:

Rando Rannus, Smartadi juht

2013.a algus on olnud enam-vähem sarnane 2012.a algusele s.t. ettevaatlik, kuid lähitulevikku vaadates siiski potentsiaaliga. Meediaturu osas suure tõenäosusega kasvu ei tule - kogu turg peaks jääma 0% kasvu juurde. Kui minna spetsiifilisemaks, siis näiteks internetis on oodata ca 5% kasvu. Kasvuallikaks on (uute) e-kommertsi ettevõtete aktiviseerumine, mis suurendab internetireklaamituru mahtu. Lisaks toetab internetireklaamituru mahu kasvu printreklaami (ajalehed) endiselt kõrged hinnatase. Meediaagentuuri tähelepanu peaks 2013.a olema suunatud terade sõkaldest eraldamisele - millised kanalid pakuvad parimaid sihtimisvõimalusi ning lõppkokkuvõttes parimaid kampaania tulemusi. Kusjuures suurim allahindlus ei pruugi tähendada alati parimaid tulemusi.

:

Oliver Vilms, CMS-PHD juhatuse liige

Kui vaadata üldiselt 2013. aastat siis väga suureks optimismiks ma põhjust ei näe ja pigem liigume samas tempos nagu 2012. Paljude suurte reklaamijate eelarved sõltuvad paljuski sellest mis toimub suurtes Euroopa riikides ning see mõjutab oluliselt ka Eesti reklaamiturgu. Kindlasti elavdavad reklaamiturgu kohalike omavalitsuste valimised. Seega prognoosin 2013. aastaks reklaamituru kasvu 3-5%. Võitjaks on kindlasti internetireklaam. Siinkohal tuleb kindlasti mainida, et päris märkimisväärne osa internetireklaamist on selline mida ei mõõdeta ja mis ei kajastu statistikas. Oma tõuke annavad valimised ka tele-, välimeedia- ja ajalehereklaamile. Raadio jätkab stabiilset väikest kasvu.

Väljakutsetest rääkides: viimaste aastatega on oluliselt muutunud klientide nõudmised ning tagasiside. Kliendid soovivad väga täpseid analüüse kuidas, kuhu ja miks agentuur nende eelarveid investeerib. Muutunud on ka kommunikatsioonistrateegiate väljatöötamise loogika. Kui varem oli kandvaks meediaks telemeedia, siis üha enam alustatakse digitaalmeedia strateegiast ning selle järgnevad traditsioonilise meedia kanalid. See eeldab loomulikult vastavate spetsialistide olemasolu.

:

Janeck Uibo, MediaComi juht

Arvestades reaalset meediakäivet sel aastal, usun pigem, et turg ei kasva. Kindlasti toimub muutusi erinevate kliendite eelarvete osas, tootekategooriate vahel ja meediakanalite valikus, aga üldkokkuvõttes ma kasvu prognoosida ei julge.

Usume MediaComis, et kõik erinevad meediatüübid on olulised ja leiavad kasutust, sh on üle saadud „traditsioonilise“ meedia alavääristamisest. Seda nii meediakanalite endi poolt (toimub aktiivne tootearendus ja müük), kui ka klientide suunal (töötavat kanalit ei maksa pelgalt „vana“ pärast vältida).  Nii TV-l kui trükimeedial on oma eesmärk ja koht kampaanias. Samas toimub kõikide meediatüüpide digitaliseerumine ja tuleb arvestada mitme meediumi üheaegse tarbimisega.

Ühte suurt muutust/trendi on raske välja tuua. Pigem on tegu masu-ajast tulenevate järelmõjudega ja uute oludega kohanemisega. Turundus muutub täiskasvanulikumaks. Nii tegijad ise kui mõneti ka kõrvaltvaatajad (ettevõtete juhtkonnad) hakkavad tõsisemalt hindama turunduse funktsiooni kogu äri juhtimise ahelas. Aga kõik muutused toimuvad tugeva hinnasurve all – hinda peavad andma nii kanal, agentuur kui ka klient ise.

:

Kert Kangert, MPG Estonia tegevjuht

Meediaturu kasvuks prognoosin 5%, mis tuleb peamiselt valimiste tõttu turule lisandunud raha arvelt ning vaikselt hiilivast hinnatõusust meediakanalites. Meediatüübiti tuleb kindlasti hea aasta internetile ning valimised omakorda aitavad TV-l ja välimeedial lõpetada aasta plusspoolel. Loodetavasti suudavad rohkem kohalikest ettevõtetest sõltuvad meediatüübid 2013. aastal säilitada võrreldavaid mahtusid Eesti majanduse jätkuva mõõduka kasvu valguses.

Meediaagentuuride roll on hakanud ajas muutuma, sest klientide jaoks ainult efektiivselt planeeritud meediast enam ei piisa. Järjest rohkem oodatakse meediaagentuurilt loov- ja PR-agentuuri kompetentsi kuuluvate lahenduste väljapakkumist integreeritud kampaaniaks. Sellega seoses tekib küsimus, et kas meediaagentuur palkab endale loovjuhi ja PR-inimese või hakkab tegema võimalusel grupi tasandil tihedat koostööd teiste agentuuridega.

Teise olulise punktina tooksin väljakutseks selle, kuidas agentuurid suudavad edasi arendada oma uuringute kompetentsi, sest igasugune meedia või digitaalse meedia investeering peab tagasi tooma reaalse mõõdetud tulemuse ning andma kindlustunde valitud meediumisse investeerimiseks.

:

Teet Rehepapp, Omnicomi meediadirektor

Aasta algus meediareklaamiturul ei ole kõige reipam. Mitte ühestki meediatüübist ei kuule rõõmuhõiskeid ületatud eelarvest, pigem vastupidi.

Vaatamata nõrgale aasta algusele usun, et 2013 on jätkuvalt online reklaami kasvuaasta (+6%). Ülejäänud meediatüübid on nullis (+-2%).

Minu energia ja tähelepanu on jätkuvalt koondunud meedia hinnale. Kliendid ei soovi meedia hinnasurvele järele anda. Sel aastal on meediaagentuuril hinnaläbirääkimistel võtmepositsioon ja eriti suur vastutus.

:

Marika Jahilo, Alpha Baltic juhatuse liige

Kuna on valimiste aasta, siis parteide raha peaks aitama meediakulutusi suurendada 3-5% võrra. Kasvavad kindlasti jätkuvalt internetireklaam ja mobiilsete seadmete lahendused. Prinditurg peab kõvasti pingutama, et taset hoida, väikest kasvu näen välimeedias, see tuleb lisanduvate uute pindade arvelt.

Väljakutsetest rääkides: ressursimahukas on hangeteks valmistumine. Klientide sagedased agentuurivahetused ei ole head kellelegi. Pidev koostöö loomine võtab ära energiat, mida tuleks kasutada kliendi sisulistele eesmärkidele pühendumiseks.

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755