11. märts 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Angry Birdsi looja: kuidas firma edukaks muuta

Stanfordi ülikoolis astusid üles tuntud idufirmade Prezi ja "Angry Birdsi" looja Rovio juhid, kes soovitasid hoolikalt läbi mõelda, kuhu oma firma kontor luua.

Euroopa ettevõtluse eripäradest Ränioru südames jutustanud ettevõtjad propageerisid üllatuslikult idufirmade hoidmist Euroopas. Ometi ei tähenda see vaid Euroopas kükitamist, vaid mõelda tuleb laiemalt.

Rovio Entertainmenti marketingijuht Peter Vesterbacka soovitab hoolikalt läbi mõelda, kuhu kontorid luua. "Kui sa oled idufirma, siis ei tähenda see ilmtingimata, et sa pead olema Räniorus. Mõtle hoolikalt läbi, mis sinu firmale eelkõige vajalik on. Meie USA kontor on näiteks Santa Monicas Californias, sest me tahame hoida Hollywoodil silma peal," tõi Vesterbacka näite.

Alustavale idufirmale soovitab Vesterbacka seada kõrged sihid. "2009. aastal oli meil tööl alla 30 inimese ja meie mänge oli alla laetud 3 miljonit korda. Me seadsime eesmärgiks saada 100 miljonit allalaadimist," ütles ta. Vesterbacka sõnul peeti neid hulluks, sest ainult Tetris oli selleks hetkeks saanud üle 100 miljoni allalaadimise ja neil kulus selleks üle 20 aasta. "Selle saavutamiseks me läksime ründerežiimile kõigil aladel - telefonid, tahvelarvutid, televisioon, tahvelarvutid," lisas ta.

Angry Birdsiga seoses on Roviol üks eluliselt oluline kogemus. "Algusest peale oli meil selline strateegia, et loome iPhone'ile mänge, kuni meil tuleb üks hitt ja siis panustame kogu oma raha sellele. Pärast seda hitti pole mõtet ennast petta kujutelmaga, et nüüd me teame, mida me teeme," naljatles Vesterbacka. Tema sõnul üritavad paljud firmad hiti järel uut hitti luua, aga see õnnestub väga harva. "Angry Birdsiga me oleme alles alguses. Me tahame olla osa popkultuurist ja töötame praegu selle kallal, et Angry Birds oleks oluline kaubamärk ka saja aasta pärast," selgitas ta strateegiat, mille nad on omaks võtnud.

"Rootsil, Soomel ja isegi Eestil on olemas head eeskujud ning ka tulemusi on sellest näha. Kui näiteks kolm tüüpi ülikoolist suutsid Rovio luua ja saada populaarseimaks brändiks Hiinas, siis suudab seda peaaegu igaüks. Euroopa on kindlasti hea koht idufirmade loomiseks ja nende seal hoidmiseks," ütles lõpetuseks Vesterbacka.

Loe pikemat lugu tänase Äripäeva paberlehest.

Autor: Fredy-Edwin Esse, Ave Lepik, California

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755