17. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Majandusministeeriumi teatel on ka Prantsuse päritolu Levira vähemusosanik TDF Group näidanud üles huvi oma osa võimaliku müügi suhtes ja teinud hiljuti selles suunas riigi poole samme.

Ministeeriumist siiani tulnud vähese info põhjal võib jääda mulje, et Levira müümissoovi põhjuseks on firma tegevuse eripärad ning välismaise osaniku haakuvad huvid. Kui selle napi teabe põhjal proovida analüüsida Levira müügi põhjendatust, siis on pikematagi selge, et esimene kaalutluspunkt ei peaks olema ettevõtte tegevuse eripära või vähemusosaniku müügisoov.

Majandusministeerium, kelle haldusalasse Levira kuulub, peaks kõigepealt hoopis selgitama avalikkusele seda, missugune on Levira turupositsioon erinevate teenuste osutamisel. Kas Leviral on teatud teenuste osas turgu valitsev või monopoolne seisund või mitte? Kui turgu valitsevat seisundit ei ole, siis kes on alternatiivsed teenusepakkujad ja kas vaba konkurentsi säilimisele kujutab müük mingisugust ohtu või mitte? Kuid kui Leviral on teatud teenuste osutamise osas domineeriv või monopoolne seisund, siis kuidas riik tagab, et uus eraomanik ei hakka seda seisundit kuritarvitama. Kas konkurentsiregulatsioonidest piisab, et kohalike telejaamade pilt jõuab kanaleid ja vaatajaid diskrimineerimata levisse?

Pärast Tallinna Vee erastamist puudub paljudel inimestel usk riigi võimekusse monopolide ohjamisel. Riigiettevõtete müükide kavandamisel peaks siiski olema esikohal pikaajaline avalik huvi monopolide kontrollimisel. Hoopis sümpaatsem oleks olnud, kui ministeerium oleks Levira müügist rääkides esitanud avalikkusele järgmise kaalutluse: Majanduses peab valitsema aus konkurents. Rakendame kõiki meie käsutuses olevaid riiklikke meetmeid, et vältida domineerivate või monopoolsete ettevõtete tekkimist ja tegevust. Kui monopoolse ettevõtte tekkimist ei ole võimalik vältida, siis peab see olema avalikule kontrollile allutatud ning tema majandustegevus läbipaistev. Monopoolsed taristuettevõtted ei kuulu erastamisele ja nad ei saa olla börsifirmad.

Kas Levira müük vastab nendele tingimustele? Pigem võib oletada, et valitsuskoalitsioon peab silmas hoopis lühiajalisemaid eesmärke riigieelarve aukude lappimiseks, mis on tekkinud näiteks Estonian Airi ebaõnnestunud majandamisest.

Autor: Alo Merilo, Karli Lambot