Max Rivshin: ostame Balti riikides ühe konkurendi

Äripäev vestles Top Connect OÜ tegevjuhi Max Rivshiniga ettevõtte kaubamärgi uuendamisest, investeeringutest, tulevikuplaanidest ja sellest, kuidas Eesti elu paremaks muuta.

Järgneb intervjuu Top Connect OÜ tegevjuhi Max Rivshiniga. Äripäeva 2012. aasta rikaste topis paiknes Max Rivshin 56. kohal (toimetuse hinnangul varanduse suurus 38,7 mln eurot) ning 2013. aasta dividendide topis 75. kohal 0,420 miljoni euroga.

Oma hiljutises artiklis „Kuidas Eestit edasi viia?” kirjutasite, et Eesti võiks kasutusele võtta kodulaenude riikliku garanteerimise süsteemi, mis elavdaks siinset kinnisvaraturgu. Kriitikud võivad öelda, et see tooks kinnisvaraturule ajutise võimenduse ja laenu saaks ka need, kellele pank muidu laenu ei annaks. Kinnisvarahinnad kasvaksid ja nõudlus suureneks, kuid see viiks kinnisvaramulli ja selle lõhkemiseni. Kas olete jätkuvalt seisukohal, et teie esialgne mõte sobiks Eestile kõige paremini?

Jah, mu ettepanek on endiselt õigustatud. Näiteks autoavariid juhtuvad iga päev, aga me endiselt sõidame autoga. Elamispinnad kujutavad endast igas arenenud majanduses suurt osa: nii laenuväärtuse, tööhõive kui panuse poolest SKPsse. Mullid ja nende lõhkemise tsüklid on turumajanduse osad. Nende tsüklite juhtimine on valitsuse ülesanne, vältimaks suuri ja valusaid kukkumisi. Selles, ma arvan, on Eesti poliitikud olnud nõrgad. Kriitikale, et selline süsteem avaldaks ainult lühiajalist positiivset mõju, vastaks ma Keynesi sõnadega: „pikas perspektiivis oleme me kõik surnud.”  

Kas te arvate, et riigi suurema sekkumise korral oleks Eestis kriisi saanud ära hoida?

Kriisi ei oleks saanud ära hoida. Liiga suur osa kriisi põhjuseid oli Eestist väljas ja polnud seega Eesti kontrolli all. Isegi USA regulaatorid olid keerulises olukorras. Oleks naiivne uskuda, et Eestis asutused oleks USA keskpangast või teistest institutsioonidest suutnud paremini tegutseda. Pangasüsteem tervikuna on Eesti poliitikute kontrolli alt väljas. Küll oleks saanud kriisi mõjusid leevendada. Esiteks oleks tulnud laenumahtude kasvu paremini juhtida. Kahjuks ei sekkunud riik Eestis üldse, kui laenumahud hullumeelsete intressidega kasvasid. Kui auto kiirus on liiga suur, siis on täiesti loomulik pidurit vajutada, aga seda ei tehtud.

Reserve oleks tulnud koguda nn rasvastel aastatel: näiteks läbi varamaksude tõstmise ja pankade maksustamise. Neid reserve oleks saanud hiljem kasutada kriisi vastumeetmena kasvu hoogustamiseks või vähemalt kulutuste hoidmiseks samal tasemel. Minu hinnangul ei oleks saanud kriisi ära hoida, samamoodi, nagu merel ei saa tormi ära hoida. Aga kriisi oleks saanud leevendada. Targad poliitikud proovivad ette näha mullistumisi ja mullide purunemist ning üritavad nende mõju vähendada. Tugev buum viib varem või hiljem mulli lõhkemiseni. See omakorda võib majandust kahjustada ja kaasa tuua tõsise sotsiaalse rahulolematuse. Seda saaks vältida maksude tõstmise ja teiste nõudlust vaos hoidvate meetmetega, mida saab rakendada headel aegadel, tõstes kulutusi ja turgutades nõudlust kriisi ajal. Eesti poliitikud teevad täpselt vastupidi.

Minu ettepanek on see, et Eesti poliitikud võiks lõpetada turujõududele toetumise ja alustada majanduse suunamist. Esmalt peaks saavutama mingil tasemel kontrolli laenumahtude kasvu ja pangandussüsteemi üle. Lootus, et turujõud teevad töö ise ära, viibki ainult buumi ja kriisi tsüklite kordumiseni. Lootus, et eksporditurud lahendavad kõik majandusprobleemid, on samuti naiivne. Meie eksporditurud on juba praegu languses ja olukord muutub ainult halvemuse suunas. 

Kuidas kriis teid mõjutas?

Mind on alati üllatanud inimesed, kes kurdavad kriisi üle. Kui sul on edukas ja kvaliteetne toode, valmistad sa end ette ja kogud reserve heal ajal. Kriis on hea võimalus turuosa suurendada. Äri ei ole midagi sellist, mida tehakse täiuslikus keskkonnas. Peab olema valmis tegelema ka tõsiste probleemidega.

Teile tundub Eesti elu korda minevat. Miks?

See on 100% isiklik asi. Mulle meeldib Eesti ja ma arvan, et suudan Eesti edulukku panustada mitte ainult ettevõtjana, vaid ka teisiti. Näiteks läbi heategevuse. Eesmärk on aidata vähekindlustatud lapsi. Praegu oleme osalised Tolarami fondis (fond toetab vähekindlustatud ja puuetega inimesi). Samuti plaanime aidata SOS Lasteküla.  
 
Mis on Top Connecti kaubamärgi uuendamise taga? Kas see on seotud sisenemisega uutele turgudele?

Top Connecti kasv on olnud vapustav. Ekspordimaht Eestist on meil praegu ligi 60 miljonit eurot aastas. Kuna me kasvame kiiresti ja oleme muutumas noorest väikesest ettevõttest suureks, otsustasime, et meie bränd peaks seda uut reaalsust peegeldama. Uus trend on pakkuda pilveteenuseid. See on väga pikaajaline suund. Klientidele tähendab see seda, et nemad võivad kasutada ainult lihtsat lõpptarbijale mõeldud seadet, ülejäänu toimub pilves: telefonikõned ja keerukamad teenused, andmete säilitamine.

Teine trend on osta enda konkurente Balti riikides: kogu sektor on konsolideerumas. Ka meie vaatame potentsiaalseid ettevõtteid, mida üles osta eesmärgiga saada ligipääs uuele tehnoloogiale või uutele klientidele. Meid huvitavad rahvusvahelised kliendid, seega on kõik konkurendid, kel neile ligipääs, meie jaoks huvitavad. Raske on öelda, milline tehnoloogia meid huvitab. Muutused telekomiäris on nii kiired, et peame vaatama, kas mõni toode meile käesoleval hetkel sobiks. Me oleme läbi rääkimas mitmete ettevõtetega ja kindlad, et ühe konkurendi Balti riikides me 2013. aastal ostame.

Milliseid investeeringuid plaanite teha?

Konkurentide ostmine on üks investeering. Teine on meie enda kasutajatele mõeldud riistvara arendamine – sellega praegu tegeleme. Enda riistvara pakkumisega saame kliendikogemust integreeritumalt juhtida. Samuti saame läbi selle edendada oma kaubamärki ja luua konkurentsivõimelisema terviklahenduse, mis annab enam lisaväärtust. See on sama põhjus, miks Amazon, Google ja Microsoft arendavad oma riistvara.

Kui soovid olla telekomisektoris ülemaailmne tegija, pead arendama ka oma riistvara. See on väga kapitalimahukas protsess. Me oleme esimene telekommunikatsioonifirma piirkonnas, kellel on pakkuda oma riistvara. Meie kasum on ligi 10 miljonit USA dollarit aastas. Vähemalt poole sellest me igal aastal investeerime. 

2009. aastal lootsite te oma kõnekaartide äri käivet igal järgmisel aastal kahekordistada. Kas usute, et suudate seda endiselt saavutada?

See eesmärk oli pisut liiga optimistlik ja me hindasime oma turu suurust üle. Kasv sõltub meie poolt loodud toodete elueast. Kui me loome uue eduka toote, siis võimaldab see meil kahekordistada käivet 12 kuu jooksul. Kui meie toode on juba turul koha sisse võtnud, siis on kasvu suuruseks umbes 25% järgmise viie aasta lõikes. Kui me aga ei suuda uueneda ja tulla turule uute toodetega järgmise viie aasta jooksul, oleme tõsiste probleemide ees!

Kuidas teil Aasias läheb? Kas olete oma kohalolekut Indias ja Hiinas suutnud tugevdada?

Me just avasime võrgupunkti Hong Kongis. Meie oma tehnikaspetsialistid olid seal riistvara paigaldamas. Praegu tegeleme ühenduste loomisega kohapealsete sidefirmadega ja testime lahendusi. Ilmselt kulub veel 6 kuud enne kui me mingi mõõdetava tulemuseni jõuame. Teenus ise saab olema tark. Aasia klient saab teha kõne läbi meie kohaliku võrgupunkti Hong Kongis, kuid kogu arveldamine toimub meie serveris Eestis. Selle tulemusel võimaldame kliendile paremat kõnekvaliteeti ja väiksemat latentsusaega.  

Avasite 2012. aastal oma kõnekeskuse – kas see on hea äri?

Meie kõnekeskus toimib hästi. Me leidsime väga andekad inimesed, kes on võimelised mitmes keeles suhtlema. Nad on võimelised erinevates keeltes suheldes lahendama ka väga keerulisi tehnilisi probleeme. Võimatu oleks sedavõrd andekaid inimesi leida kusagilt mujalt.

Mis on telekomisektori suurimad väljakutsed?

Osalt Euroopa regulatsioonide, osalt tasuta teenuste, nagu Skype, Google Voice ja teiste tõttu, vähenevad telekomide tulud traditsioonilise kõne- ja sms-teenuse pealt. Suurenevad nõudmised andmemahtudele ja seetõttu peab tegema investeeringuid uue 4G taristu loomiseks. Huvitav ongi see, et telekomid peavad hiiglaslikke investeeringuid tehes looma 4G infrastruktuuri, aga sama ajal seesama võrk hävitab nende peamise sissetuleku, milleks on kõned. Väga lihtne saab olema pakkuda tasuta teenuseid, nagu Skype 4G peal ja telekomid ei saa takistada tasuta teenuste arenemist, kuna sinnapoole tehnoloogia areneb ja tehnoloogilise progressi peatamine on võimatu.

Osale arutelus

  • Marek Mühlberg, Kadri Bank

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

DERIVCO is looking for a QA SPECIALIST

Derivco Estonia OÜ

25. november 2018

DERIVCO is looking for a TECHNICAL COORDINATOR

Derivco Estonia OÜ

25. november 2018

Arvamused

Teabevara