8. aprill 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maksuamet kipub kahuriga sääski tapma

Edukas Eesti ideekonkursi võitjate väljakuulutamisel märtsi viimasel tööpäeval õhkasid ettevõtjad naljaga pooleks, et õnneks ei jõudnud konkursile maksuameti ideed käibemaksu laekumise parandamiseks.

Kuigi toimetus oli juba alguses üsna kriitiline maksuameti ideede rakendamise vajalikkuse koha pealt, ootasime juhtkirjalise seisukohavõtuga kuni tänaseni.  Äkki tuleb erinevate osapoolte kommentaaridest välja midagi, mis õigustaks selliseid põhjapanevaid muudatusi maksuameti töös ja õigustes ning ettevõtete kohustustes ja aruandluses.

Toimetus vaagis vastukaja, sealhulgas meie reedeses lehes ilmunud maksu- ja tolliameti juhi selgitusi, kuid leiab siiski, et mingeid kontseptuaalseid õigustusi välja pole toodud. Arvame, et maksuamet üritab antud juhul kahuriga sääske tappa.

Selle asemel, et keskenduda konkreetsetele valupunktidele, muudetakse kõiki mängureegleid, tervet reeglistikku. See suurendab bürokraatiat, muudab riikliku järelevalve ettevõtluse üle nii maksumaksjale kui ettevõtetele kallimaks ning aeglustaks rahade liikumise kiirus. Ka ausa raha liikumise kiirust.

Kui ikka käibemaks hakkaks laekuma esmalt maksuameti kontole, tähendaks see kogu äri tegemise jada ning loogika ümbertegemist ja muudaks maksuameti hüperasutuseks, kes hoiab kätt pulsil kogu Eesti ettevõtluse reaalajas tehinguinfol. Milleks? Kas amet oskab sellega midagi peale hakata? Palju see maksab? Kes selle kinni maksab? Tuletame meelde, et Eesti keskmises firmas töötab alla kümne inimese ja nende seas pole kindlasti IT spetsialisti.

Toimetus saab aru, et juba on töös tehingupartneritest reaalajas maksuameti teavitamine. Mis kujul see täpselt tuleb ja mida endast kujutab, pole aga teada. Siin ootame kannatamatult koos ülejäänud ettevõtetega selgus. Seniks aga tuletame maksuametile meelde, et tegelikult on ju teil ka täna võimalus sisuliselt iga kelle ettevõttesse sisse astuda ja tehinguinfot välja nõuda. Mida täpselt see uus teavitamine tähendab? Teadmatus teeb teatavasti ärevaks.

Võib-olla tasuks tõesti vaadata üle uute firmade aruandlus, kui teatud valdkondades nende asutamise eesmärgiks on maksupettusega tegelemine. Eelmisel aastal loodi 13 000 uut ettevõtet, millest vaid kolmandik hakkas makse maksma, see pole tõesti normaalne. Ehituses on maksuameti teatel  iga neljas inimene tööl n-ö esimest päeva. Ka see pole normaalne. Selliste kahtlustega peabki tegelema.

Need oleksid konkreetsed sammud, mida maksuametilt ootame. Kuid hetkel oleme nõus Kuusakoski juhi Kuldar Suitsu kommentaariga, et maksuameti plaan meenutab repliiki Švejki lugudest, et kuidas arreteerida kaht vabatahtlikku: võtame kümme kinni ja laseme kaheksa lahti ja siis ongi kaks arreteeritud.

Maksu- ja tolliamet on Äripäeva hinnangul muutunud alates Aivar Rehe juhiks oleku ajast väga palju. Tegemist on täna ühe eesrindlikuma riigiametiga lähiregioonis üldse, kes teab, mis on turumajandus, teab, kust tuleb raha ja teab, kuidas seda efektiivsemalt kasutada. Kes on suunatud lahenduste leidmisele.

Kangesti kahju oleks, kui nüüd sellest teest kõrvale astutakse. Mis siis, et õilsa eesmärgi, maksukogumise parandamise nimel.  Klassik on öelnud, et pole olemas sellist asja nagu hea maks. Ärme siis selle korjamise viisiga maksu veel halvemaks muuda.

Autor: Äripäev, Alo Merilo

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755