Autor: Marek Mühlberg • 25. aprill 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

10 elulist soovitust e-teenuse arendajale

Eelmisel nädalal valiti Eesti parimad e-teenused 2013. Konkursi žürii liige ja IT Kolledži ning Tallinna Ülikooli dotsent Kaido Kikkas annab kümme soovitust, mida enne uue teenuse loomist kaaluda.

1. Mõtle enne alustamist kas ja kellele teenust vaja on. Kui rahastamine toimub riigieelarvest, siis mõtle ette rohkem kui käimasolev valimisperiood. Kui teenust hoiavad üleval kasutajad, siis pane selgelt paika, mismoodi teenus rahaliselt toimib. Kui esimese asjana küsitakse teenuse kasutajalt hulka isikuandmeid, siis ei pruugi see paljudele meeldida. Seda, et kasutajate spämmimine on Paha Asi, ei pea loodetavasti üldse meenutama. 100% turvalisust ei ole võimalik saavutada, ent kui esimene teismeline kräkker suudab paroolid ja/või kogu andmebaasi kätte saada, jätab see tegijatest kehva mulje. Kui mõned ajad tagasi olid popid nähtused Flash ja Silverlight, siis nüüd räägitakse peamiselt HTML 5-st ja CSS 3-st. Iga hinna eest "latest and greatest" tagaajamine ei ole vajalik, ent teatava piirini tuleks ajaga kaasas käia. Kui külastajal tekib tahtmine veebilehele tulles "Jaba-daba-duu!" hõigata, siis on asi natukene liiga ajast maas. Mismoodi on teenus jagatud erinevateks komponentideks, kuidas seonduvad eri tehnoloogiates realiseeritud osad, kuidas toimib süsteem mingi komponendi puudumise/vea korral. Veelgi parem kui teenus on testitud erinevatel platvormidel ning ka puuetega kasutajatele ligipääsetav. Lahendused, mis eeldavad kasutajalt mingi platvormispetsiifilise komponendi arvutisse installimist ning ütlevad teiste platvormide kasutajatele "Vabandust, sina meid ei huvita!", on nii üheksakümnendad. Mobiilteenused on natuke iseasi, ent ka siis tuleks rakenduse versioon luua kõigile peamistele platvormidele.

2. Pane paika ärimudel ehk mõtle läbi, mismoodi teenust jätkusuutlikult majandatakse.

3. Arvesta kasutajate privaatsusega.

4. Võta arvesse, et mitte kõik veebikasutajad pole seaduskuulekad.

5. Mõtle läbi kasutatavad (veebi)tehnoloogiad.

6. Mõtle läbi tehniline teostus.

7. Pane paika juriidilised sätted (eeskätt autorsus ja litsentsid).

Igasugune võrku pandud materjal, mille juures ei ole märgitud teisiti, allub esialgu veel kõige rangemale autoriõiguse käsitlusele (inglise k. all rights reserved). See aga ei pruugi e-teenuse juures olla alati parim lahendus, mistõttu peaks selle valdkonna tegijad tundma tarkvara- ja sisulitsentside kogu spektrit.8. Veebireegleid järgiv (valideeruv) e-teenus on Hea Asi.

9. E-teenus peaks olema tehnoloogiliselt neutraalne.

10. Kõige selle juures tuleks jääda väljenduslaadilt tagasihoidlikuks.

"Oleme kõige vingem asi peale laulvat revolutsiooni!" võib küll olla lahe hüüdlause, kuid mõõdutundetu eneseupitamine lõpeb enamasti ninapidi porilompi maandumisega. Meenutame muinasjuttu: kui vanamees ja tema eit oma soovidega puhta ära keerasid, saatis Vägev Vähk mõlemad sealauta...

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755