Autor: Marek Mühlberg • 26. aprill 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti meeskonda juhtinud Swedbanki infoturbe arhitekt Tiit Hallas tõstis esile õppuse pingelisust. "Sellisel tasemel ründeid ja ebaturvalisi süsteeme nagu siin harjutusel ei tule õnneks igapäevaselt ette ei pankades, sideettevõtetes ega riigis. Mängu korraldajad andsid meile kaitsmiseks rohkete ja ohtlike puudustega süsteemid, seega tegemist oli küllaga. Nende kohendamine ja samal ajal pidevatele rünnetele reageerimine oli meile kõigile huvitav ja kasulik kogemus," märkis Hallas. "Arvestades, et meie meeskond igapäevaselt sellisel moel koostööd ei tee, sai Eesti esimese korra kohta väga hea tulemuse," lisas ta.

RIA peadirektor Jaan Priisalu rõhutas koostööd erasektoriga: "Locked Shields on harjutus, mis annab meile võimaluse reageerida mõtlevale ja reaalajas tegutsevale vastasele. Rünnete tõrjumisel on oluline tegutseda koos erasektori esindajatega, kellega suhtleme tihedalt ka tegelikes ohuolukordades. Riigi ja erasektori koos harjutamine on hea viis valmistuda küberintsidentideks."

Õppust juhiti Tallinnast NATO küberkaitsekoostöö keskusest, 10 harjutavat meeskonda asusid aga hajali üle Euroopa. Kokku oli Euroopas õppusega seotud üle 250 eksperdi. Harjutuse stsenaarium oli fiktiivne, ent rahvusvahelise meeskonna ründed ja riiklike kaitsemeeskondade kaitsemeetmed põhinesid päriselus kogetul.

Locked Shields'il osalesid Eesti, Soome, Leedu, Saksamaa, Hollandi, Itaalia, Poola, Hispaania, Slovakkia ja NATO meeskonnad. Eesti meeskonna moodustasid Swedbank, SEB, Danske Bank, Elion, EMT, Linxtelecom ja Riigi Infosüsteemi Amet.