Autor: Marek Mühlberg • 16. mai 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pikas pingereas saavutas viienda koha Tartu Ülikool. "See on väga hea tulemus, sest erinevalt söögist-joogist, mis puudutab kõiki inimesi, on otsene kokkupuude Tartu Ülikooliga vaid osal eestlastest. Samas on see ikkagi Eesti bränd aastast 1632 – kes teine saaks midagi vägevamat vastu panna," selgitasid esinejad.

"Neljandal kohal – üllatus-üllatus – on Eestimaa ja kolmanda koha saavutas selline bränd nagu Ita Ever," märkis Talvist. Ta tõi välja, et eestlased pidasid iseäranis tähendusrikkaks tugevate ettevõtete asemel märgilise tähendusega ja positiivseid emotsioone tekitavaid inimesi ja üksuseid.

Teise koha saavutas Google, mis võidutses ka rahvusvahelises edetabelis. Kõige tähendusrikkamaks brändiks peavad eestlased Eesti politseid, kellele andis oma toetuse 82 protsenti vastanutest. "Politsei esikoht oli positiivne üllatus, mis näitab, et inimesed usaldavad meie politseid," kommenteeris Talvist.

Turundaja ei saa esinejate sõnul teha imet, kui pole head toodet või teenust. "Kui see on aga olemas, siis isegi sellest ei piisa. Uuringu tulemused näitavad, et igale neljandale inimesele ei läheks korda isegi meie tippbrändide kadumine. Seega mõelge laiemalt, mõelge inimeste heaolu peale. Mõelge iseenda heaolu peale – mida mina ja kogu ühiskond tahaks sellelt brändilt," rõhutasid Talvist ja Sööt.

"Tähendusrikas on selline bränd, mis läheb inimestele korda selle kaudu, et parandab nii üksikisiku kui kogu ühiskonna heaolu. Kui tihti korrutatakse, et eristu-eristu-eristu, siis meie usume, et aastal 2013 ainult eristumisest enam ei piisa," rääkis Talvist.

Sööt lisas, et heaolu parandamist näevad inimesed läbi erinevate kasude – bränd võib aidata mul hea välja näha, olla terve, säästa ega ja raha, saada uusi teadmisi, elamusi vms.