AKI: rohkelt tuleb karistada rahvastikuregistri väärkasutajaid

Eestis tuleb rohkelt karistada rahvastikuregistri väärkasutajaid, selgus täna andmekaitse inspektsiooni peadirektori Viljar Peebu ettekandeest riigikogu põhiseaduskomisjonile.

Peep tutvustas täna komisjonile inspektsiooni eelmise aasta aruannet ning tõi välja aktuaalsemad probleemteemad.

Esimene neist teemadest on nulltolerants rahvastikuregistris ebaseaduslike päringute suhtes. Mullu algatati 34 väärteomenetlust rahvastikuregistri ebaseadusliku kasutamise teemal. Probleemse ettevõttena paistis silma Bigbank, kus karistati kuut töötajat. Avaliku sektori murelaps oli Pärnu maakohtu maksekäsuosakond, kus väärteokaristus mõisteti 17 töötajale.

Ebaseadusliku rahvastikuregistri kasutamise sagedasemad põhjused on jätkuvalt isiklikud suhted, uudishimu teiste suhete vastu, aga ka näiteks soov teha suguvõsa uuringut. Määratud karistused jäävad vahemikku 20-400 eurot.

Teine probleem on eraisikute võlaandmete avaldamine inkassoettevõtete poolt. Suurt töömahtu andis inspektsioonile seire inkassoteenuse sektoris, kus kontrolliti 66 inkassoettevõtet ja vaid kahe ettevõtte – Krediidiinfo AS ja Julianus Inkasso OÜ – võrgulehel oli eraisikutest võlglaste võlaandmete avaldamine täielikult kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega.

Inkasso- ja krediidiinfo teenuse osutajate hulgas on levinud praktika, et eraisikutest võlgnike nimed ja sünniajad avalikustatakse internetis, kuid pahatihti avaldatakse andmeid ebaseaduslikul viisil.

"Isiku maksehäireandmete avaldamise eesmärgiks on võimaldada isikutel hinnata teise lepingupoole usaldusväärsust lepinguliste suhete täitmisel, mitte anda teavet tervele ühiskonnale makseraskustesse sattunud inimeste kohta. Seepärast on eraisikutest võlglaste nimede avaldamine kõigile vabalt kättesaadaval internetilehel ilma inimese nõusolekuta keelatud," selgitas seaduse mõtet seiret läbiviinud inspektor.

Andmekaitse Inspektsioon tegi ettekirjutuse viiele inkasso- ja krediidiinfo teenust pakkuvale ettevõttele, kohustades neid eemaldama eraisikute nimekirjad kodulehelt.

Ennetuslikult on inspektsioon töötanud elektrituru avanemisega seotult, olles andmelao projekti juures nõuandvaks organiks ning ka e-rahvaloendusel, kui suurimal riiklikul andmetöötlusel on hoitud silm peal.

Rahvusvahelises töös on kõige suuremaks väljakutseks pilvandmetöötlusega seotu. "Pilvandmetöötlus on tänane tegelikkus, aga info kes, kus ja kuidas andmeid töötleb, on puudulik," seisab inspektsiooni aastaraamatus.

Kaebuste arv on inspektsiooni teatel aastate lõikes stabiliseerunud. Järelevalvemenetluste arv on 600 ringis (mullu 595). Eelmisel aastal tehti ettekirjutusi 48 korral. Enamasti piisab inspektsioonipoolsest ettepanekust viia tegevus seadusega kooskõlla. Kõige tihedamini puudutavad kaebused töösuhteid, kaamerate kasutamist ning suhtlusportaalides andmete avaldamist.

Selgitustaotluste ja märgukirjade arv püsib stabiilselt 900 ringis (mullu 877), lisaks puudutavad teemad avaliku sektori poolset andmetöötlust ja andmete avaldamist meedias.

Andmekaitse inspektsioon annab riigikogu põhiseaduskomisjonile ja õiguskantslerile iga-aastaselt ülevaate isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seaduse täitmisest.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

OG ELEKTRA AS otsib IT KASUTAJATOE KONSULTANTI

OG Elektra AS

29. detsember 2018

Arvamused

Teabevara