28. mai 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vaba tarkvara aitab alustaval ettevõtjal kulusid kokku hoida

Alustaval ettevõttel on arvel iga euro. Üks võimalus algusfaasis raha kokku hoida on kasutada vaba tarkvara. See võimaldab äriplaani kulupoolt vähendada kuni paarsada eurot ühe töötaja kohta ning investeerida vabanev raha sellesse, mis päriselt tulu toob.

Võimalusi on palju ja iga töö jaoks leiab internetist otsides tasulisele tarkvarale samaväärse vabatarkvaralise vaste. Selles artiklis kirjeldan kolme vabatarkvara, mis on vajalikud pea igas valdkonnas tegutsevale ettevõttele – kontoritarkvara Libre Office, kodulehe sisuhaldustarkvara Wordpress ja eestikeelset tasuta raamatupidamistarkvara Stiigo.

Kontoritarkvara

Esiteks on ükskõik mis valdkonnas tegutseval ettevõttel vaja tekstide, tabelite ja esitluste loomiseks kontoritarkvara. Üks võrdlemisi heal tasemel ja loogilise ülesehitusega tarkvara  on LibreOffice, millel on olemas ka eestikeelne versioon

Mulle, kes ma olen varem Microsoft Office’i ja Open Office’iga kokku puutunud, tõi Libre Office palju äratundmisrõõmu. Kuid samas peab tõdema, et mitmed funktsioonid leiab harjumuspärase asemel mõnest teisest menüüst, näiteks kui MS Office’is on muudatuste salvestamise võimalus menüüs Läbivaatus, siis Libre Office’is on see Redigeerimismenüüs.

Peale väikeste erinevuste menüüde ja funktsioonide osas, tasub tähele panna ka, millises formaadis dokumente salvestada. Automaatne valik on Open Document (.odt) vorming, ent kui soovid dokumenti saata vaatamiseks kellelegi, kes ei kasuta Libre Office’it, siis võib vormistus kohati paigast nihkuda, näiteks loetelude puhul. Sel juhul on mõistlik salvestada MS Office’i failiks või kui saaja dokumenti parandusi tegema ei pea, näiteks arved ja pakkumised, siis PDF-failiks. LibreOffice puhul on kindlasti üks tugevus see, et see võimaldab olemasolevaid PDF-faile muuta.

Koduleht

Teine oluline teema ettevõtja jaoks on koduleht. Väikeettevõtetele soovitan alati tasuta kogukondlikult arendatavat sisuhaldustarkvara, näiteks Wordpressi, mille üks eelis on tasuta valmiskujunduste paljusus. Ent kui eelarve lubab, siis võib lasta digiagentuuris oma soovide järgi kujunduse teha.

Wordpressi eelis digiagentuuride enda arendatud programmeerimiskeele ees on see, et seda oskavad muuta kõik programmeerijad, mis tähendab, et kui ühel päeval tahaks kodulehe mehhaanikat muuta, siis ei pea lehe teinud ettevõtte pankroti korral otsast peale alustama. Wordpressile on olemas head SEO moodulid, et lehe sisu oleks Google’le leitav.

Wordpressi-laadsete tasuta sisuhaldustarkvarade juures on ilmselt suurim hirm turvalisus – kui see nii avatud on, siis äkki on mu lehele kerge sisse häkkida. Tegelikkuses see aga nii ei ole ja isegi Valge Maja on julgenud oma kodulehe tasuta tarkvarale teha, küll mitte Wordpressile, vaid Drupalile.

Raamatupidamine

Ükski ettevõtja ei pääse aruandlusest maksuametile ja raamatupidamist peab tegema. Paljud ei tea, et tasuta raamatupidamistarkvara on üldse olemas – see tundub nii spetsiifiline ja tekitab tunde, et selle eest peaks kindlasti maksma. Tegelikult on olemas kõigiti tänuväärne algatus – tasuta raamatupidamisprogramm Stiigo, mille on loonud Ingmar Tammeväli koos kaasamõtlejatega. See on siiani ainuke tasuta eestikeelne raamatupidamistarkvara, mille olen suutnud leida.

Võrreldes olemasolevate tasuliste raamatupidamistarkvaradega, mida olen proovinud, on Stiigoga töö alustamine veidi keerulisem ja aeganõudvam, aga kui esimesel korral kannatlikult kõik seadistused iseenda tarkusele foorumist lisa otsides või tuttavalt raamatupidajalt nõu küsides ära teha, siis saab kõik vajalikud töö tehtud.

Kahjuks on Stiigot võimalik kasutada ainult Windowsi kasutajatel ja tema kasutajaliides ning kõikide programmiga alla laaditud failide vahel orienteerumine on alguses mõnevõrra aeganõudvam.

Nagu alguses ütlesin, siis on põhimõtteliselt iga tööülesande täitmiseks võimalik leida tasuta tarkvara, millega saab asjad tehtud peaaegu sama hästi kui tasulise tarkvaraga. Tuleb lihtsalt avatud meelega suhtuda ja mitte loota leida kõiki funktsioone sealt, kus nad harjumuspäraselt on olnud.

Autor: Marko Leppik

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755