Autor: Ave Lepik • 30. mai 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ja kuigi Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik kinnitas hiljuti vastset IT-maja avades, et aastaks 1990 oli TTÜ infotehnoloogia instituut andnud rahvamajandusele ligi 6000 IT-spetsialisti, pärast taasiseseisvumist küünib aga  lõpetajate arv 4000, ei jõua need lõpetajad millegipärast ettevõtetesse. Või kui, siis tuleb neid töökohal kõigepealt vajalike oskuste omandamiseks koolitama hakata.

Telefonitootjatele üle ilma tootmisliinide väljatöötamise ja tootmisega tegeleva OÜ JOT Eesti tõsine ambitsioon on laieneda autotööstuse valdkonda, esimesed sõiduautode turvaseadmete tootmisliinid on ettevõtte Tallinna tootmisüksuses juba ka valminud, aga ettevõtte juhataja Joosep Aru sõnul on arengul nüüd sein ees - ja just vajalike automaatika ja mehhaanikainseneride puudumise tõttu.

"Oleme valmis hommepäev palkama vähemalt viisteist automaatikaspetsialisti;" kinnitas Aru. "Kuna telekommunikatsiooni turg on küllaltki ebastabiilne, soovib meie emafirma OY JOT Automation laieneda autode turvavarustuse automaatika tootmisse, kuid arengu peamine pidur on just spetsialistide puudus."

Ettevõtte personalijuht Janika Valliste lisas, et kui mõni tööpakkumine välja kuulutatakse, laekub küll alati oma sadakond avaldust, ent ettevõttele sobilikke inimesi leidub nende seas ehk vaid paar-kolm.

"Diplomi järgi ei saa kunagi otsustada, alati teeme töölesoovijale testi, see on üsna elementaarne ja eeldab mehhaanika-alaseid algteadmisi, aga ka seda ei suuda isegi magistrikraadiga inimesed läbida," rääkis Valliste. "Ka need, kelle me lõpuks välja valime, vajavad vähemalt poole aasta pikkust väljaõpet kohapeal. Samas - inimesed, kes meil onn juba viis-kuus aastat töötanud, on omal alal kompetentsuses tööturul kõrges hinnas."

Edasi loe juba tänase Äripäeva paberlehest.