7. juuni 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ülikoolis inseneriks õppinud Narusk alustas juba õpingute ajal tööd insenerina erinevates firmades. Pikapeale sai kontoritööst isu täis ning ta otsustas kätt proovida ettevõtjana. Esmalt realiseeris ta ühe oma suurtest hobidest - rattasõidu ning lõi kolm aastat tagasi firma Velonia Bicycles OÜ, kus ta hakkas enda disainitud võidusõidurattaid Hiinast tellima ja siin edasi müüma. Seejärel asutas koos koolikaaslase Hardi Meybaumiga virtuaalse inseneribüroo GrabCAD, mis saavutas kiiresti rahvusvahelise edu.

Kuid ka see ei rahuldanud Naruskit, mistõttu taandus ta GrabCADi tööst ning pühendus rattaärile. Küll jõudis ta rattatoomiseni juhuslikult, kui vajas endale suveks uut linnaratast. "Mõtlesin, et mis ma ikka seda poest ostan, käed-jalad on otsas ja insener ka, et teen siis ise midagi ägedat omale," kirjeldas Narusk esimese ratta sündi. Uudse disainiga ratas, millel nimeks Viks, kogus kiiresti populaarsust, nii et olles endale märtsis ratta valmis saanud, telliti talt juba järgmine. Nii on temalt kolme kuuga ostetud 17 käsitsi tehtud ratast nimega Viks.

Mis pani loobuma hästitasustatud inseneriametist ja võtma riske idufirmas-rattaäris ning millised õppetunnid sellega kaasnesid, loe pikemalt tänasest Äripäeva paberlehest.

Autor: Rivo Sarapik, Kadri Põlendik