25. juuni 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kaudses mõttes võib kaugtööks nimetada ka ühiseid tööprotsesse teiste riikide TeliaSonera gruppi kuuluvate ettevõtetega. Eestis asuv TeliaSonera IT arenduskeskus teeb töid kogu Skandinaaviale ja Baltikumile ning valdav osa suhtlusest toimub kaugtöövahendite abil," rääkis EMT peadirektor Valdo Kalm.

Tema sõnul suhtub EMT kaugtöösse positiivselt, kuna see võimaldab suuremat paindlikkust tööasjade korraldamisel ning eemalolek kontorist ei takista töö tegemist.

"Samas oleme kogenud, et kui tempo on intensiivne, võib ühe või mitme inimese eemalolek mõjuda pikas perspektiivis pärssivalt ja aeglustavalt, kuna kaugsuhtlus – olgu telefoni, videokonverentsi või e-kirjade teel – pole paratamatult nii kiire ja efektiivne, kui koos olles suuliselt infot vahetada ja edasiminekuks vajalikke kokkuleppeid sõlmida," lisas ta.

Kalmu sõnul on kaugtöö sobilik eelkõige töövaldkondades, mis eeldavad ühe inimese süvenemist ja põhjalikku panust. "Vähem sobilik aga meeskondades, kus üksiku tiimiliikme roll on väike ja inimesi, kes ühistegevusse panustavad, mitu või kus tempo on kiire," selgitas firmajuht.

EMT proovis mõni aasta tagasi kaugtööd rakendada – üks kaugtööpäev nädalas ametikohtadel, kus see oli võimalik, ja neile, kes seda soovisid. "Kuid märkasime probleeme selles, et osa tiimi­liikmete eemalviibimine põhjustas tööprotsesside aeglustumist," rääkis Kalm.

Seepärast EMT-l praegu nädalas konkreetset kaugtööpäeva ei ole. "Loomulikult on võimalikud erikokkulepped näiteks kerge haigestumise korral, kui saab küll tööd teha, kuid enda ja kolleegide tervise säästmiseks tasub koju jääda. Tehnoloogiliselt on töötajatel kaugtöövõimalus olemas," lisas ta.

Elion on 31. mail tähistatud kaugtööpäeva ettevõttes reklaaminud – kel võimalik, see võib töötada kodus või seal, kus ta parasjagu oma tööd kõige paremini teha saab.

"Isiklikust kogemusest võin öelda, et koostöö näiteks Rootsi kolleegidega oleks kaugtööta pea võimatu. Kasutan iga nädal nii telefoni- kui ka videokonverentsi võimalusi," märkis Elion Ettevõtted ASi personalidirektor Maria Kütt.

Elionis on kaugtöö kokkuleppel otsese juhiga lubatud kogu aeg. "Samas on meil ameteid, kus töötaja kohalviibimine on hädavajalik, näiteks Elioni poodides ja kõnekeskuses. Samuti ei saa oma töö asukohta valida tehnikud, kes on pidevas liikumises ja klientide juures käies ainult kaugtööd ju teevadki," selgitas personalijuht.

Üle poole Elionist moodustavad ametikohad, kus on mõistlik langetada teadlikke valikuid, kus ja kuidas tööd teha. "Kui inimene ise hindab, et teeb tööd mõnel päeval kodus palju efektiivsemalt või saab kontoriseintest väljaspool paremini keskenduda, siis pole põhjust sellele vastu olla," märkis Kütt.

"Loomulikult on hea tava, et mujal töötamine lepitakse otsese juhiga kokku ning vajalikud koostööpartnerid viiakse kurssi, kust ja milliste kanalite kaudu inimene kättesaadav on," lisas ta.

Kaugtöö olulisim pluss on Küti sõnul töötaja iseseisva tegutsemise ja vastutuse võtmise julguse kasvamine. "Juhid on heas mõttes sunnitud pöörama rohkem tähelepanu suure pildi loomisele, sihtide ja eesmärkide seadmisele, selle asemel et tegeleda töötaja iga sammu kontrollimisega. Kaugtöö toetab kindlasti arusaama, mille järgi on töö tulemus tähtsam selle tegemisele kulutatud ajast," rääkis ta.

Miinuseks võivad Küti sõnul osutuda kohmakad IT-süsteemid, millega ühenduse saamine raiskab aega. "Samuti tuleb kodus ja kohvikus töötades meeles pidada ettevõtte siseinfo hoidmise ja info kasutamise turvalisuse nõuet. Ise hoian ümbritseva suhtes alati valvsust, et päris igaüks mõnd kõnet kuulma või üle õla kirjatükki lugema ei satuks," kinnitas ta.

Iga projekti puhul ei pruugi kaugtöö Elioni personalijuhi sõnul sobida. "Näiteks tarkvaraarenduses annab lühikese aja jooksul intensiivselt ühes ruumis pead-jalad koos töötamine kaugtööga võrreldes kiirema ja kvaliteetsema tulemuse," sõnas ta.

Autor: Urve Vilk, Indrek Kald