Spiooniskandaali vari USA-ELi vabakaubanduskõnelustel

Euroopa Liidu riikide ja ametiasutuste järele nuhkimise skandaal lahvatas kõigest loetud päevad enne Euroopa Liidu ja USA vabakaubanduskõneluste ametlikku algust 8. juulil.

Isegi kaubanduslepingust väga huvitatud Saksamaa hoiatab, et sellised külma sõja aegsed meetodid on vastuvõtmatud. Keerulised kõnelused eeldavad vastastikust usaldust, mida praegu ilmselgelt ei ole.

Kaalul on maailma suurima vabakaubandusala loomine ELi ja USA vahel, mille arvele langeb pool maailmas toodetavatest kaupadest ja teenustest ning kolmandik rahvusvahelisest kaubavahetusest. Nii USA kui Euroopa loodab sellest ergutust kriisist väga visalt toibuvale majandusele.

Prantsusmaa president Francois Hollande reageeris Saksa ajakirjas Der Spiegel nädalavahetusel esitatud spioneerimisväidetele väga teravalt, nõudis USA-lt Euroopa diplomaatiliste esinduste järele nuhkimise viivitamatut lõpetamist

"Milliseid järeldusi me saame siit teha? Et selline tegevus peab kiiresti lõppema, see tähendab viivitamatult," ütles Hollande. "Läbi rääkida ja tehinguid teha saame ainult siis, kui meil on Prantsusmaa jaoks selline garantii olemas. Ja sama kehtib Euroopa Liidu kohta," tsiteeris agentuur Bloomberg.

Prantsusmaa on ka ise kõneluste teele karisid seadnud nõudmistega, et audiovisuaalsed teenused (ehk Euroopa filmid, muusika, teleprogrammid jms) vabakaubanduskõnelustelt välja jääksid. See annab USA-le võimaluse samaga vastata - jätta vabakaubanduskõnelustelt välja mõni Euroopa firmade jaoks oluline teema nagu parem juurdepääs USA riigihangetele.

Euroopa Liidu vabakaubandust toetavad riigid nagu Soome loodavad siiski, et spioneerimise skandaal kõneluste alustamist kraavi ei aja

"Soomele oleks väga kahjulik, kui see vabakaubanduskõnelused nurjaks. Vabakaubandusleping alandab tollibarjääre, mis on äärmiselt oluline sellisele ekspordist sõltuvale riigile nagu Soome," ütles Soome peaminister Jyrki Katainen. "Ma loodan, et see intsident kokkulepet ei mõjuta," vahendas Bloomberg.

Ka Suurbritannia peaminister David Cameron toetab jätkuvalt vabakaubanduskõneluste alustamist.

Saksamaa kantsleri Angela Merkeli pressiesindaja Steffan Seibert taunis samas liitlaste järele nuhkimist väga teravalt. Selline käitumine on vastuvõetamatu, ütles ta.

"Kokkuleppe saavutamiseks on vaja vastastikust usaldust," kommenteeris Seibert skandaali võimalikku mõjust ELi ja USA vabakaubanduskõnelustele. "Meil on vaja läbirääkimiste pidamiseks usalduse atmosfääri ja võrdset seisu ning see atmosfäär tuleb alles luua," ütles ta.

1. juulist Euroopa Liidu eesistujaks saanud Leedu suursaadik Euroopa Liidus ütles Brüsselis ajakirjanikele, et eesistuja ei taha, et tekkinud olukord kahjustaks ELi ja USA strateegilist partnerlust ning vabakaubanduskõneluste alustamiseks kujunenud valmisolekut.

Steffan Seibert ütles, et USA presidendi hiljutise Saksamaa visiidi ajal kõneles kantsler Angela Merkeli Barack Obamaga ka jälgimissüsteemist Prism. Ilmselt võtab kantsler teema Obamaga juba lähiajal uuesti üles.

Saksamaal ametiaega lõpetav USA suursaadik Philip Murphy hoiatas Berliinis Ameerika akadeemias peetud lahkumiskõnes, et vabakaubanduskõneluste alustamise edasilükkamine oleks ränk viga.

"Me nõustume, et meil tuleb kindlustada vastastikune usaldus, kuid meil tuleb nende läbirääkimistega alustada," ütles ta. "Me oleme juba väga kaugele jõudnud, liiga palju on kaalul - kaalul on liiga palju töökohti Saksamaal, Euroopas ja USAs," tsiteeris suursaadikut ajaleht Wall Street Journal.

Kõnelused peaksid algama tuleva nädala esmaspäeval 8. juulil Washingtonis. Euroopa Komisjon, kes ELi liikmesriikide nimel kõnelusi pidama hakkab, teatas, et ootab esmalt USA-lt selgitusi.

"Meil on vaja, et ameeriklased asjasse selgust tooksid, sellesse, mis meedia kirjutab," ütles Euroopa Komisjoni pressiesindaja Pia Ahrenkilde Hansen.

Barack Obama lubas eile, et USA kontrollib ajakirjas Der Spiegel avaldatud infot, lisamata, kas see võib õige olla. Samuti lisas ta, et iga julgeolekuteenistus maailmas kasutab oma ressursse, et maailmas toimuvat paremini mõista.

Täna ütles Euroopa Ülemkogu president Herman Van Rompuy Euroopa Parlamendis, et USA on lubanud anda juhtunu kohta liitlastele kogu informatsiooni, mida viimased nõuavad. "Jälgin seda teemat vajaliku tähelepanuga," märkis ta.

USA ja EL teatasid vabakaubanduskõneluste alustamisse plaanist juunis Põhja-Iirimaal toimunud arenenud riikide G8 tippkohtumisel.

Kohtumist võõrustanud Suurbritannia peaminister David Cameron ütles toona, et Euroopa Liidu majandusele lisaks taoline vabakaubanduslepe aastas ca 100 mld naela (116 mld eurot), USA majandusele 80 mld naela (93,2 mld eurot) ning ülejäänud maailma majandusele 85 miljardit naela (99 mld eurot). Vähem tähtis pole USA ja ELi ühine kaal globaalsete standardite ja normide seadmisel.

Osale arutelus

  • Sirje Rank

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Cleveron otsib VANEM-TARKVARAARENDAJAT

Cleveron AS

02. juuni 2018

Arvamused

Teabevara