Turvakaamera kui rätsepatöö

Iga kontor ja büroohoone vajab turvamist, millist täpselt, sõltub töökoha spetsiifikast.

Kaubamaja kontserni kuuluva turvafirma Topsec Turvateenused OÜ juhatuse liikme Tannar Tiitsari sõnul ei ole turvakaamerate paigaldamine ettevõtetesse küll kohustuslik, kuid kui see valik on tehtud, tuleb videomaterjali vähemalt 30 päeva alles hoida. Tavaliselt säilitatakse ülesvõtteid kuni kaks kuud.

Viimastel aastatel on domineerivaks saanud IP-kaameraid kasutavad valvesüsteemid, ütles Tiitsar. IP tähendab, et kaameratel on sarnaselt arvutitega IP-aadress. Selliste süsteemide üks eelis on see, et neile saab vajadusel erinevaid lahendusi lisada, näiteks kaupluses kliendiloendureid.

IP-kaamerad lindistavad kõrge resolutsiooniga pilti. Tiitsari sõnul on nende firmal üldiselt kasutuses 1,3megapikslise resolutsiooniga kaamerad. Kui kaameraid on palju, muutub probleemiks suure andmehulga salvestamine. Serveriruumi säästmiseks saab näiteks seadistada kaameraid salvestama vähem kaadreid sekundis.

Eestis on Tiitsari sõnul paljudes ettevõtetes kasutusel biomeetrilised süsteemid, kus töötaja saab kontorisse sisse nii, et vaatab kaamerasse, mis tema näo või silmaiirise ära tunneb. Samasugust süsteemi varaste tabamiseks aga pole - see oleks väga kallis.

G4Si turvatehnikadivisjoni direktor Priit Valk ütles, et nemad pakuvad turvalahendusi igasuguse suuruse ja tegevusalaga ettevõtetele. Turvalahenduse väljatöötamisel pole tema sõnul oluline niivõrd töötajate arv, vaid firma tüüp - tootmisettevõttel ja kohvikul on väga erinevad vajadused.

"Ühtegi üldist reeglit ei ole, kõik lahendused tehakse objektipõhiselt. See on rätsepatöö iga kord," ütles Valk. Mõnel juhul on vaja, et kaamera filmiks väga suurt ala, vahel on aga vaja fikseerida inimeste nägusid või autode numbrimärke.

Osas ettevõtteis on Valgu sõnul kasutuses ka kaamerate mulaažid. Osta saab neid väiksematest poodidest, näiteks veebilehelt oomipood.ee. Tihti on säärastel mängukaameratel küljes vilkuv diood, mis peaks varast hirmutama.

G4Si keskuse ja valvatavate objektide vahel loob praegu ühendusi Elisa. Ühenduse tüüp - juhtmevaba, valguskaabliga vms - sõltub piirkonnas välja arendatud sidevõrkudest.

Varaste automaatse tuvastamise süsteemide kohta ütles Valk, et tehniliselt on see võimalik, kuid sarnaselt Tiitsarile rõhutas ta kõrget hinda. Valk ütles ka, et probleemid tekivad seadustega, eriti andmekaitse inspektsiooniga. Ettevõtetel on tihti varaste näod teada, aga inimest ei tohi n-ö ennetavalt vargaks tembeldada. Valgu sõnul on see väga keeruline teema.

TASUB TEADA

Mida pidada silmas turvalahenduse valimisel?

IP vs analoogkaamerad

IP kaamerad on ühendatavad otse ettevõtte sisevõrku ja neid saab jälgida ka üle interneti. Analoogkaamerad tuleb ühendada salvestiga, mis nende pildi digitaalseks muudab, alles siis saab seda edastada.

Kahe kaameratüübi põhiline erinevus on eraldusvõimes. Analoogkaamerate puhul on see maksimaalselt vaid umbes 0,4 megapikslit. IP kaameratel algab eraldusvõime üldiselt 1 megapikslist, kuid võib olla ka suurusjärgu võrra suurem. Lisaks koosneb analoogkaamera puhul üks tervikpilt kahest kaadrist, mõlemad edastavad pooled horisontaalsetest joontest, millest pilt koosneb. Nii tekib oht, et liikuvad objektid muutuvad "triibuliseks", mis võib segada nende tuvastamist.

Analoogkaamerate pildi edastamisel mööda kaablit või õhku sumbub signaal paratamatult ja tekivad kaod. IP kaameratega seda probleemi pole.

Valgustingimused

Kaamera valimisel on oluline jälgida valgustundlikkust, mille ühikuks on lux, ning võimalusel paluda teha testvideoid samades tingimustes, mis ettevõttes endas. Hämaras või täielikus pimeduses on võimalik kasutada lisavalgust, mis võib olla nii nähtav kui infrapunane. Viimasel juhul on aga moonutused kerged tekkima, eriti segavad välitingimustes filmimist sademed.

Täielikus pimeduses on võimalik kasutada ka termokaameraid, mis võtavad vastu ainult soojuskiirgust. Termokaamera ei võimalda küll inimesi identifitseerida, kui on piisav tegevuse registreerimiseks. Sellise kaamera kahjuks räägib väga kõrge hind, mis võib olla kümme kuni sada korda kõrgem tavakaamerast.

Kaamerate paigutamine

Siseruumidesse sobivad odavamad ja kehvema tundlikkusega kaamerad, sissepääsusid ja õueala peab aga filmima korralikuma kaameraga. Numbrimärgi järgi autode tuvastamiseks ja tõkkepuu avamiseks on vaja paigaldada eraldi salvesti.

Väga oluline on tagada privaatsus. Kaameraid kasutatakse üldjuhul viimase võimalusena, kui muud tehnilised vahendid on ammendatud. Inimesi, keda salvestatakse, tuleb sellest selgelt teavitada ja neile peab selgitama, kuidas salvestistega käitutakse.

Allikas: Kaarel Jänes, Telegrupp AS

Osale arutelus

  • Jaanus Vogelberg, Kadri Põlendik

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Arvamused

Teabevara