26. august 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Äripäeva hinnangul tasub ettevõtetel SEPAks valmistudes lähtuda põhimõttest, et parem on panustada põhjalikku eeltöösse ja heasse ettevalmistusse kui lasta tähtaja kukkudes arvepidamisel üle pea kasvada ja kulutada mõttetult palju ressursse taas järje peale saamiseks. Kuna tegemist on muudatusega, mis puudutab kõiki ettevõtteid ja millega tuleb kogu arvemajandus vastavusse seada nii või teisiti, on ettevõtetel mõtet muudatuse sisust täpne ülevaade saada ja aegsasti planeerida üleminekuks vajalikud tegevused.

Kõige suurem oht SEPAle üleminekul seisneb selles, et tehtavad tarkvaramuudatused vajavad  nii arenduse kui ka testimise aega, mis jääb aastavahetuse toimetustes ilmselgelt lühikeseks. Isegi olukorras, kus uued vajalikud programmijupid on oma IT-osakonnast või väljastpoolt maja varakult tellitud, on kindlasti sobilik nende testimiseks aega jätta – ja pigem rohkem kui vähem, sest asi hakkab reaalselt tööle just siis kui viimane viga kõrvaldatud.

Kui muudatused kaheteistkümnendale tunnile jätta, siis ei saa pärast n-ö kella kukkumist pankade automatiseeritud kanaleid kasutada ja kõik maksejuhised tuleb netipangas sisestada ükshaaval. Iga ettevõte võib siinkohal ette kujutada, missugust lisatööd ja ajakulu see tema firma kontekstis tähendab. Pankadel ei ole siinkohal ka võimalik ettevõttele n-ö vastu tulla ja asju vanamoodi edasi ajada, sest tehniliselt pole võimalik senise failivahetusega saadetud maksejuhiseid vastu võtta. See on olukord, millest ennast ükski ettevõte vaevalt leida soovib.

Pangad omalt poolt on olnud aktiivsed teavitama nii eraisikuid kui ettevõtteid. Siiski on pankade teavitus olnud pigem rahustav ja isegi uinutav. Põhisõnum on olnud, et  pangad teevad palju asju teie eest ise ära. Kuid ettevõtjatel on hädavajalik teada esimeses järjekorras hoopis seda, mida nemad ise tegema peavad, st mida pank nende eest ära ei tee.

Tänase lehe fookuses on kohalike SEPAle üleminekuga seotud lahenduste  IT-arendajate kommentaarid, mis kipuvad olema rahustav-uinutavad nagu pankade teavitustöögi: meie kliendid on üleminekuks valmis, töödega oleme graafikus,  ja viimaks: ega midagi erilist ju ei muutugi.  Viimane pole kindlasti tõsi. Vaevalt on põhjust SEPA tulekut võrrelda eurole üleminekuga, aga suur muudatus on see kahtlemata.

Parim võimalus end SEPA detailidega ja üleminekuks vajalike tegevustega kursis hoida on uurida juba raamatupidaja.ee saidil ilmunud materjale ja hoida silm peal neil, mis enne muudatuse jõustumist ilmuvad. Muudatuse toimumist ja mõjusid suuremas plaanis kajastab Äripäev mõistagi nii veebis kui ka paberis, ent vastused spetsiifilisematele küsimustele saab nimelt raamatupidaja.ee-st.

Autor: Vilja Kiisler, Äripäev