Autor: Alyona Stadnik • 6. september 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eile kolme sammu, millega riik käibemaksupettusi vähendama hakkab. EVEA-le teeb muret uus süsteem, millega hakkab maksu- ja tolliamet saama elektroonsel kujul Eesti-siseste tuhande euro piiri ületavate tehingute kohta infot tehingupartneritelt automaatselt käibedeklaratsiooni (elektroonse) lisana.

"EVEA on seisukohal, et igasugune arvete registreerimine, et nendest moodustuks andmebaas, on oht ettevõtja ärisaladusekaitsele," märkis Hunt. Ta selgitas, et täna puudub seadusandluses üheselt mõistetav ja kergesti kohaldatav regulatsioon, mis ettevõtjat selle osas kaitseks. "Olemasolevad paragrahvid on raskesti kohaldatavad ning kohtuprotsessid on keerulised ning aega nõudvad," märkis ta.

Hundi sõnul on Eesti tegutsevad ettevõtjad suures osas teenuse pakkujad või vahendajad ning seetõttu on ärisaladuseks kindlasti toodete ostuhind ning kellelt neid soetatakse. "Kui eelpool nimetatud informatsioon satub valedesse kätesse ning seda teavet kasutatakse ära enda huvides, on reaalne oht ettevõtte ärisaladuse rikkumise osas täiesti olemas," märkis ta.

Kui karistusseadustikku lisatakse paragrahv, mis reguleerib "ettevõtjale kahju tekitamist", võiks EVEA kinnitusel andmebaasi moodustamisest rääkida, vastasel korral pole ettevõtjate õigused kaitstud. "Arvete registreerimine on ka halduskoormuse suurendamine ja suurendab lõhet ettevõtja kohustuste ja õiguste osas," sõnas Hunt.

EVEA on seisukohal, et kontrolli teravik tuleb operatiivselt suunata sinna, kus sektoris pettused toimuvad, mitte suurendada kontrolli kõikide ettevõtjate üle.