Autor: Indrek Kald • 6. september 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keskkonnatehnoloogiatele pühendunud Flydogi üks asutajaid Andri Laidre ütles, et siiani puudusid head lahendused merest andmete saamiseks, sest laevadega merel käimine on kulukas ja satelliitide abil veepinna all toimuvat ei näe.

"Et mõista merekeskkonna pidevas muutumises olevaid protsesse, arendame autonoomset seireplatvormi ja andmete haldamise süsteemi, mille abil on võimalik muuta mereseire sama igapäevaseks nagu ilmastikuvaatluse süsteemid," lisas ta.

Juba on leitud ka esimesed kliendid – Eesti Meresüsteemide Instituut ja Soome firma Luode, kes tegeleb keskkonna monitoorimise teenuse osutamisega Soomes ja Rootsis.

"Mereseiresüsteemi arendusega alustasime inseneritööde kõrvalt 2009. aastal, kui tegime esimese süsteemi meresüsteemide instituudile. Prototroni rahastus võimaldas meil käesoleval aastal arendusele hoogu juurde anda ja nii jõudsime juba suvel täisfunktsionaalse lahenduseni – rahastuseta oleks arendus veel ühe aasta võrra veninud. Nüüd on meil aga esimene prototüüp vees ja vajalikud katsetused tehtud – saame rohkem keskenduda äriarendusele ja müügitööle," rääkis Laidre.

Flydog näeb sel suunal suurt potentsiaali. "Keskkonnaprobleemid muutuvad meie planeedil järjest kriitilisemaks ja investeeringud keskkonnatehnoloogiatesse suurenevad iga aastaga. Meie jaoks on tegemist põneva väljakutsega, sest tooteid arendades peame leidma parimad lahendused nii mehaanika kui elektroonika vallas ning looma vajalikud programmid, serverisüsteemid ja intuitiivse kasutajaliidese," märkis ta.

Flydogi tulevikuplaanidesse kuulub sensorite võrgustiku haldamise süsteemi loomine, mille abil saab jälgida näiteks linnade keskkonnaseisundit. "Paigaldades sensoreid üle terve linna, oleks tavainimesel võimalik jälgida, millises linnaosas on parajasti kõige suurem õhusaaste, või vee puhtuse järgi otsustada, millisesse randa minna ujuma," selgitas Laidre.

Prototüübi ehitamist finantseerinud fond Prototron on Swedbanki, Tallinna Teaduspargi Tehnopol ja Tallinna Tehnikaülikooli asutatud rahastu, mille eesmärgiks on toetada noori ettevõtjaid ja leiutajaid rahaliselt esimese töötava tootenäidise ehk prototüübi väljatöötamisel.

Varasemates Prototroni voorudes on prototüübi loomiseks rahastuse saanud nutitelefoniga suhtlev järjekorrastend, mobiilne tuulemõõtmisseade, akupakk ja aku juhtimissüsteem, mereseiresüsteem, 3D printimise tarkvara, uudne keeleõppeprogramm ja luksusautode multimeediasüsteem. Toetuste summad on ulatunud 3100 eurost kuni 11 640 euroni.

Prototroni järgmine taotluste esitamise tähtaeg on 15.oktoobril.