Sõerd: MTA uuendused ei tohiks seaduskuulekat firmat häirida

Endise rahandusministri ja maksuameti eksjuhi Arvar Sõerdi sõnul ei tohiks riigi sammud maksupettuste vähendamiseks häirida seaduskuulekate ning eksportivate ettevõtete tegevust ja rahavoogusid.

"Meetmed vajavad põhjalikku tehnilist läbimõtlemist ja lahendus peaks olema selline, mis võimalikult vähe lisab halduskoormust maksumaksjale ja suund peaks olema selles suunas, kus kontroll toimuks põhiliselt tehniliste vahenditega elektrooniliselt," märkis Sõerd.

Ta lisas, et nende meetmete tehnilised detailid on veel välja töötamata, samas praktikas just detailidest võibki hakata sõltuma see, kuidas need meetmed tööle hakkavad.

"Mis puudutab pöördmaksustamise laiendamist väärismetallidele, siis sellega ei tohiks suuremaid probleeme olla," märkis Sõerd.

Ta nõustus, et käibemaksu intressivaba tagastamistähtaja pikendamine on tundlik teema. "Mäletan, et sel ajal kui ma ise maksuametis töötasin, siis riik piiras tagastamistähtaja 30 päevale. See muudatus survestas kontrollivaldkonna tööd, aga saime hakkama," meenutas Sõerd. "Aga ma saan aru, et maksuhaldur tahab kahtlaste tehingute kontrollimiseks saada rohkem aega."

Sõerdi sõnul ei tegele põhiline osa maksumaksjaist pettustega. "Seaduskuulekate ning eksportivate ettevõtete tegevust ja rahavoogusid ei tohiks uuendused häirida. Praegu tagastatakse teadaolevalt 94% tasutud käibemaksust kolme päeva jooksul. See põhimõte peaks jääma," märkis Sõerd.

Tehnilistes detailides vajab tema sõnul enim täpsustamist tuhande euro piiri ületavate tehingute andmebaasi loomine maksuhalduri juures. "Põhiline küsimus on, et kui maksuhaldur need andmed saab, siis kuidas ja mis moel seda andmebaasi kasutama hakatakse ja kuidas see hakkab hõlbustama kontrollitööd," selgitas Sõerd.

"Saan aru, et tehingute andmeid hakatakse kokku viima, et kui on müügiarve, siis teisel ettevõttel on see ostuarve ja need peavad omavahel klappima," lisas ta.

Tema sõnul pole põhiline osa mitteklappimistest seotud pettustega. "Andmebaas võimaldab maksuhalduril tagastamisele kuuluva käibemaksu kontrollimisel teha kontrollitavale täpsemaid päringuid, seega maksuhaldur loodab teha kontrollitööd kiiremaks ja tulemuslikumaks," sõnas Sõerd. "Elektrooniliste vahendite maksimaalne rakendamine muidugi peabki olema kaasajal tavapraktika."

Maksupettuste tõkestamine ja eriti piiriüleste käibemaksupettuste tõkestamine on Sõerdi sõnul võitlus organiseeritud kuritegevusega. "Euroopa Liidu liikmesriikidele ja ka meile tekitavad suurimat kahju piiriülesed karussellskeemid, kus müügikäibemaks jääb kunstlikult tekitatud tehingute ahelas riigil saamata, näilistelt tehingutelt deklareeritud ostukäibemaks, mida keegi pole riigile tasunud, tagastatakse," selgitas Sõerd.

"Organiseeritud maksupettuste uurijate töö tulemuslikkus menetlustoimingute läbiviimisel kohtueelsel uurimisel, tõendite kogumine ja nende vormistamine, pettuste toimepanijate väljaselgitamine ja süüdistuste esitamine ning nende kohtusse viimine jääb ka peale uute meetmete rakendamist põhiliseks väljakutseks maksuhaldurile ja teistele õiguskaitseorganitele," märkis ta.

Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eile kolme sammu, millega riik käibemaksupettusi vähendama hakkab.

Osale arutelus

  • Alyona Stadnik

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Derivco is looking for a SENIOR FULL STACK DEVELOPER

Derivco Estonia OÜ

10. mai 2018

Derivco is looking for a GRAPHIC DESIGNER

Derivco Estonia OÜ

13. mai 2018

Arvamused

Teabevara